[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

otsast
I. ‹postp› [gen] pealt; küljest. Noppis puu otsast ploome. Võttis mantli varna otsast. Raamat kukkus kapi otsast. Koer lasti keti otsast lahti. Hüppas kivi otsast alla. | piltl. Oska õnne otsast kinni hakata!
II. ‹adv›
1. küljest, pealt. Rebis varruka otsast ära. Võta kalossid otsast ja pane kuivama. *.. nüüd ei taha enam keegi selle masina ligi minna, öeldakse – võtab käed ja jalad otsast. A. H. Tammsaare. *..ja lõi mehel ta oma mõõgaga pea nagu kaalika otsast. I. Sikemäe.
2. osalt, järguti (mingist kogumist). Valmistoitu oli nii palju, et kippus otsast halvaks minema. Tütred on neil otsast juba mehel. *Vanemaid mehi oli hakatud otsast koju laskma.. K. Saaber.