[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

arbitraaž ‹-i 21› ‹s›

1. jur juriidiliste isikute vahelisi majanduslepingutest tulenevaid vaidlusi lahendav organ; vahekohus. Riiklik, ametkondlik, rahvusvaheline arbitraaž. Arbitraaži otsus.
2. maj väärtpaberite v. kauba ostmine ja kohe kõrgema hinnaga edasimüümine

kauba|vahetus
kaupade vahetus, nende vastastikune müümine ja ostmine. Elav, normaalne kaubavahetus. Kaubavahetus maa ja linna, naabermaade vahel, naabermaadega. Kaubavahetusse astuma. Kaubavahetust arendama, soodustama. Peamine kaubavahetus toimus meritsi, maismaa kaudu.

kokku|ost [-u]

1. millegi suuremal hulgal ostmine, ostmise teel varumine. Liha, piima, köögivilja kokkuost. Marjade, õunte kokkuost elanikkonnalt.
2. kõnek kokkuostupunkt. *Vahest kokkuostus üsna mitu tundi istutud ning järge oodatud. J. Tuulik.

maa|ost [-u]
maa ostmine

margi|truudus
maj teat. tootemargi korduv ostmine peaaegu muutumatus koguses

ost ‹-u 21› ‹s›

1. ostmine. Ettekavatsematu, kaua plaanitsetud, õnnestunud ost. Meie poes saab ostud teha kiiresti. See raha on raamatute ostuks. Suvila ostuks tuli vennalt võlga teha. Maja omandati ostu teel. Kaupade ost ja müük. Kas said oma ostud ostetud?
▷ Liitsõnad: kokku|ost, kontroll|ost, sisse|ost, ülesost; vabaks|ost, väljaost.
2. ostetav v. ostetud ese; see, mida ostetakse. Mahutas ostud kandekotti. Vaata – need saapad on mu kõige värskem ost. Igapäevased ostud olid leib ja piim. Kogukamad ostud, nagu külmikud ja telerid, toimetab kauplus ostjale koju. Vaevu mahtusin oma ostudega bussiuksest sisse.

oste ‹18› ‹s›
hrv ost(mine). Tehti jõulueelseid osteid.

ost|-müük ‹ostu-müügi› ‹s›
ostmine ja müümine. Ostu-müügi leping.

ostu|buum
ostmise järsk kasv; aktiivne ostmine. Jõulueelne ostubuum. Kinnisvaraturul jätkub ostubuum.

ostu|paanika
arutu (kokku)ostmine. Hinnatõusuhirm tekitas ostupaanika. Ostupaanikat õhutav meedia.

ostu|tehing
ostmine

seksi|turism
reisimine, mille peaeesmärke on seksi ostmine, seksturism

sisse|ost [-u]

1. enda (ja pere) tarbeks ostmine. Jõulueelsed sisseostud. Käisime turul, kauplustes sisseoste tegemas. Allahindlusnädalal tegin suuri sisseoste. Perekondlikeks sisseostudeks võtame raha ühiskassast.
2. kaupade ostmine edasimüügiks. *.. avas ühes naisevenna Sõmeraga puuaia, kus üks pidi muretsema kauba sisseostu, teine väljamüügi eest. A. H. Tammsaare.

tagasi|ostmine ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
enda oma olnud v. enda müüdud asja ostmine; taaskasutuseks, uuesti müümiseks ostmine. Plaanib talu tagasiostmist. Tagasiostetud raamatud. Taara tagasiostmine.

äri ‹11› ‹s›

1. tulu, kasumi saamist taotlev tegevus, ostmine ja müümine, kauplemine vms.; tulu, kasumit taotlev ettevõtmine, üritus v. tehing. Äri on seotud riskiga. Tegutseb, töötab äri alal. Rahvusvaheline äri. Tulus, kasulik äri. Must, räpane 'ebaseaduslik' äri. Tal on käsil mingi kahtlane äri. Äri ajada peab oskama. Ajab äri sakslastega. Pärismaalased tulevad madrustega äri tegema. Tegi kuldkettidega head äri. Kui palju sellelt ärilt, selle äriga teenida võib? Äri läheb hästi, korralikult, halvasti, loiult, allamäge. Kaup liikus, äri käis. Äri edenes ja raha tuli. Äri õitseb, keeb. Ta on kindlasti äri peal väljas. Kõik läheb äriks 'müügiks'. Äri on äri (ütlus selle kohta, et äritegemise eesmärk on saada tulu ja inimeste tunded siin ei loe). Ostja oli veendunud, et tegi hea äri.
▷ Liitsõnad: meelelahutus|äri, metsa|äri, narko(otikumi)|äri, relva|äri, salaviina|äri, uimastiäri.
2. kauplus v. selletaoline teenindusettevõte. Elektritarvete äri. Hoone esimesel korrusel asuvad ärid ja söögikohad, teisel korrusel bürood. Tahaks hakata väikest äri pidama. Enne jõule on ärid ostjaid täis. Äride vaateaknad kirendavad reklaamist. Peatänava ärid on lahti hilise tunnini. Tänavad olid tühjad, ärid suletud.
▷ Liitsõnad: foto|äri, juuksuri|äri, kinga|äri, komisjoni|äri, kondiitri|äri, kullassepa|äri, kübara|äri, moe|äri, pagari|äri, raamatu|äri, riide|äri, rõivaäri.