[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

orienteerumine ‹-se 5› ‹s›

1. (< tn orienteeruma (1. täh.)) Võõrastel oli raskusi vanalinnas orienteerumisega. || sport (tundmatul) maastikul kontrollpunktide (joostes v. suusatades) läbimine kaardi ja kompassi abil, orienteerumissport. Harrastab orienteerumist, tegeleb orienteerumisega. Võisteldi orienteerumises ja matkatehnikas.
▷ Liitsõnad: asimuut|orienteerumine, joon|orienteerumine, märke|orienteerumine, suund|orienteerumine, teate|orienteerumine, täpsus|orienteerumine, valik|orienteerumine, ööorienteerumine.
2. (< tn orienteeruma (2., 3. täh.)) Sõnaraamatutöö nõuab head keeleajaloos orienteerumist.
▷ Liitsõnad: ümberorienteerumine.