[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

absoluutne ‹-se 2› ‹adj›

1. sõltumatu, mittesuhteline, tingimatu; ant. suhteline, relatiivne. Absoluutne vanus, kronoloogia. Toodangu absoluutne maht. Omal ajal peeti paigalseisu absoluutseks nähtuseks. Kõik on suhteline, miski pole absoluutne, midagi pole absoluutset.
2. täielik, täiuslik. Absoluutne vaikus, rahu, kord, puhtus, tühjus, pimedus. Absoluutne väljamõeldis, vale, loba. Seda tuleb võtta absoluutse paratamatusena. Immuunsus võib olla osaline või absoluutne. See mees on absoluutne null. Reegel ei pruugiks olla nii absoluutne. Elasime, olime absoluutses teadmatuses. Absoluutne alkohol keem veevaba, 100-protsendiline etüülalkohol. Absoluutne enamus 'rohkem kui pooled kõigist häältest'. Absoluutne kunst kunst abstraktsionism. Absoluutne kuulmine muus inimese võime määrata helikõrgusi kuulmise järgi muusikariista abita. Absoluutne meister 'meistri- v. esivõistluste kõige parem sportlane teat. eriarvestuse alusel mõningatel spordialadel'. Absoluutne monarhia aj absolutism. Absoluutne nullpunkt füüs madalaim mõeldav temperatuur (-273,15 °C). *Pole ühtki absoluutselt õnnestunud kunstiteost, nagu pole ühtki absoluutsete võimetega kunstnikku. F. Tuglas.
3. (terminites:) teat. lähtesuurusest, -nivoost, põhiühiku(te)st lähtuv. Absoluutne kõrgus geogr maapinna punkti kõrgus ookeani nivoopinnast. Absoluutne temperatuur füüs absoluutsest nullpunktist loetud, Kelvini kraadides väljendatud temperatuur. Tähe absoluutne heledus astr tähe tekitatav valgustatus 10 parseki kaugusel. Õhu absoluutne niiskus meteor veeauru hulk grammides ühe m³ õhu kohta.

atlantiline ‹-se 5› ‹adj›
geogr Atlandi ookeani mõjupiirkonda kuuluv, sel alal esinev, sellele alale omane. Atlantiline kliima, staadium. Atlantilised taimeliigid.

hiid|lest
zool Atlandi ja Vaikse ookeani rannikuvete suur väärtuslik püügikala (Hippoglossus)

kotik ‹-u 2› ‹s›

1. zool Vaikse ookeani põhjaosa rannikumerede väärtusliku karusnahaga loivaline (Callorhinus ursinus). Kotikuid küttima. Kotikute koloonia.
2. selle looma karusnahk. Kotikust krae.

kütt|kala
zool India ookeani riimveekala, kes paiskab putukaid vette suust purskuva veejoaga (Toxotes jaculatrix)

laht ‹lahe 22› ‹s›
ka geogr maismaasse lõikuv ookeani, mere v. järve osa. Lahed ja abajad. Soome laht. Sõitsime üle lahe. Lahtedest lõhestatud rannik.
▷ Liitsõnad: järve|laht, mere|laht, sadamalaht.

lomp ‹lombi 21› ‹s›
(suurem) loik. Pärast vihma on igal pool loigud ja lombid. Lompidel on juba jääkirme peal. Pardid lobistavad lombis. Saunavett sai sauna tagant lombist. Tiigist on veel ainult mudane lomp järel. || piltl (Euroopat ja Ameerikat, hrl. mõeldud USA-d, lahutava Atlandi ookeani kohta). Sõitis, reisis üle (suure) lombi. Ameerika-sugulased tulid meile lombi tagant külla.
▷ Liitsõnad: pori|lomp, vee|lomp, virtsalomp.

meri|ahven
zool Vaikse ja Atlandi ookeani punakas maitsva lihaga kala (Sebastes)

meri|kiisk
zool Atlandi ookeani ja Vahemere ogalise peaga ahvena moodi põhjakala (Scorpaena scrofa)

meri|kukk
zool Atlandi ookeani rannavete põhjakala, kes võib tekitada urinataolist heli (Trigla)

meri|lohe
zool Atlandi ookeani merede mürgine põhjakala (Trachinus)

meri|madu
zool India ja Vaikse ookeani rannikuvete madu (Hydrophis)

meri|saarmas
zool Vaikse ookeani põhjaosa rannavete saarmataoline kärplane, kalaan (Enhydra lutris). Merisaarmast kütiti väärtusliku karusnaha pärast.

mintai ‹14› ‹s›
zool tursataoline peam. Vaikse ookeani kala (Theragra chalcogramma)

nerka ‹6› ‹s›
zool Vaikse ookeani põhjaosas elutsev vääriskala (Oncorhynchus nerka)

nolgus2 ‹-e 4› ‹s›
zool Põhja-Jäämeres, Atlandi ookeani põhjaosas ja Läänemeres elutsev laia peaga põhjakala (Myoxocephalus scorpius)

ookeani|reis [-i]
reis üle ookeani v. ookeanil. Ookeanireis kestis peaaegu aasta.

ookeani|sadam
sadam ookeani ääres. Suur ookeanisadam.

ookeani|tagune
teisel pool ookeani asuv, sealt pärinev, sinna suunduv. Ookeanitagused maad. Uudistati ookeanitaguseid kaupu. Ookeanitagune reis. Ookeanitagused sportlased.

pelamiid ‹-i 21› ‹s›
zool Atlandi ookeani soojade osade, ka Vahemere ja Musta mere pelaagiline röövkala (Sarda sarda)

polaar|hai
zool Atlandi ookeani põhjaosas ja Barentsi meres elutsev hai (Somniosus microcephalus)

putassuu ‹14› ‹s›
zool kujult heeringat meenutav Atlandi ookeani põhjaosa kala (Micromesistius poutassou)

randal ‹-i, -it 2› ‹s›
zool põhjapoolkeral Atlandi ja Vaikse ookeani rannikul elutsev laigulise kehaga hüljes (Phoca vitulina)

saira ‹6› ‹s›
zool piklikrulja kehaga Vaikse ookeani kala (Cololabis saira)

sise|meri

1. geogr mandrisse tungiv ja ookeani v. lähima merega väina(de) kaudu ühenduses olev meri. Saarestikevahelised, ääre- ja sisemered. Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri.
2. riigi piiridesse kuuluv meri (selle riigi suhtes). Rootsi vallutuspoliitika põhieesmärk 16.-17. saj. oli Läänemere muutmine Rootsi sisemereks.

suur|tobias
zool Atlandi ookeani kirdeosas elutsev 30–35 cm pikkune tobias (Hyperoplus)

sõja|tander
sõj kontinendi v. ookeani osa, mille piires viiakse läbi strateegilisi operatsioone. Ägedad lahingud Kaug-Ida sõjatandril. Osa vägesid tuli saata uuele sõjatandrile. Ta mees langes sõjatandril. Elanikkond evakueeriti sõjatandrist kaugemale.

süsikas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
zool tursklaste hulka kuuluv Atlandi ookeani põhjaosa ja Barentsi mere kala, saida (Pollachius virens)

terpuug ‹-i 21› ‹s›
Vaikse ookeani põhjaosa rannikumerede kala. Jaapani, ameerika, pruunikas terpuug. Terpuugi püüdma.

tiib|hobu
zool India ookeani troopiliste rannikuvete kala, kellel on suured tiibjad rinnauimed (Pegasus volitans)

trans|atlantiline
Atlandi ookeani tagune; üle Atlandi kulgev v. toimuv. Transatlantiline lennuliin. Transatlantilised reisid.

varju|kala
zool Atlandi ja Vaikse ookeani troopiliste vete kala (Cynoscion)

vesi ‹vee, vett 36› ‹s›

1. tavalisim vedelik maakeral, vesiniku ja hapniku ühend; see aine vihma- v. põhjaveena vms. Looduslik vesi. Puhas, selge vesi. Soolane vesi on raskem kui mage vesi. Vesi külmub jääks. Vee ringkäik looduses. Kõik elusorganismid sisaldavad vett. Inimene ei saa elada veeta. Raske vesi keem vesi, mille molekulis esineb deuteerium. Arteesia vesi 'kahe vettpidava kihi vahel rõhu all olev põhjavesi'. Räästaist ladistab vett. Okstelt tilkus vett. Kraavid on (ääreni) vett täis. Vesi imbub, kaob pinnasesse. Jalanõud ei pea vett, lasevad vett läbi. Veri on paksem kui vesi. Kõik pilved ei anna vett. *Tibamine läks järjest tihedamaks ja juba valaski vett alla nagu oavarrest. A. Kork. || see aine joomiseks, pesemis- v. puhastusvahendina vms. otstarbega seonduvalt. Värske, seisnud vesi. Destilleeritud, gaseeritud vesi. Võttis lonksu, sõõmu külma vett. Palavaga joovad loomad palju vett. Vett saadi, toodi kaevust. Ammutas ojast vett. Kraanist jookseb, niriseb vett. Liiter vett. Ämber, pudel, klaas vett. Valas kannu vett täis. Mahla lahjendati veega. Vees lahustuv pulber. Seemneid leotati vees. Vett soojendama, keetma. Vesi keeb, aurab. Kare, pehme vesi. Vett filtreerima, puhastama, pehmendama. Segas vee kapas parajaks. Viskas kerisele kapatäie vett. Nõud küüriti kuuma veega puhtaks. Vett peale tõmbama (WC-s). Majja pandi vesi 'veevärk' sisse. Must vesi juhitakse kanalisatsiooni. Püha, pühitsetud vesi. Vaimulik piserdab vett ristitava laubale. || (ütlustes ja piltlikes väljendites). See väide ei pea vett 'ei vasta tõele'. Kirjutises on palju vett 'ülearust, tühja, sisutut teksti'. Kellelegi, millelegi vett peale tõmbama 'kedagi v. midagi maha kandma; kellelegi suuri ebameeldivusi põhjustama'.
▷ Liitsõnad: gravitatsiooni|vesi, juveniil|vesi, kapillaar|vesi, kihi|vesi, kondens(atsiooni)|vesi, kristallisatsiooni|vesi, maake|vesi, mage|vesi, peit|vesi, termaal|vesi, tilk|vesi, udu|vesi, uhkvesi; allika|vesi, jõe|vesi, järve|vesi, jää|vesi, jääsulamis|vesi, kaevandus|vesi, kaevu|vesi, kanalisatsiooni|vesi, karsti|vesi, kaste|vesi, kevad|vesi, kraani|vesi, kraavi|vesi, lauka|vesi, liustiku|vesi, lume|vesi, lumesulamis|vesi, lätte|vesi, mere|vesi, mulla|vesi, ookeani|vesi, pilsi|vesi, pinna|vesi, pinnase|vesi, puurkaevu|vesi, põhja|vesi, raba|vesi, räästa|vesi, sademe|vesi, saju|vesi, sula|vesi, sulamis|vesi, taeva|vesi, tiigi|vesi, vihma|vesi, veevärgivesi; gaasi|vesi, heit|vesi, jahutus|vesi, joogi|vesi, kastmis|vesi, keedu|vesi, kohvi|vesi, kupatamis|vesi, kupatus|vesi, kõntsa|vesi, laua|vesi, leo|vesi, leotamis|vesi, leotus|vesi, loputus|vesi, lubja|vesi, mineraal|vesi, niisutus|vesi, nõudepesu|vesi, olme|vesi, peapesu|vesi, pesemis|vesi, pesu|vesi, põrandapesu|vesi, raua|vesi, ravi|vesi, reo|vesi, riistapesu|vesi, risti|vesi, ristimis|vesi, roisk|vesi, rooste|vesi, sauna|vesi, seebi|vesi, solgi|vesi, supi|vesi, surve|vesi, tarbe|vesi, tee|vesi, tervis(e)|vesi, toite|vesi, toor|vesi, uhte|vesi, vanni|vesi, vihmutusvesi; moosi|vesi, sidruni|vesi, siirupi|vesi, sooda|vesi, sool(a)|vesi, suhkruvesi.
2. see vedelik veekogusid vm. looduslikke veemasse ja -välju moodustavana. a. hüdrosfäär; veekogu(d) kui elu- v. toitekeskkond. Vee ja maismaa vahekord. Vesi ja tema asukad. Osa imetajaid asus elama vette. Kalad elavad vees. Saarmas armastab vett. b. meri, järv vms.; selle osa (ka keskkonnana, kus võib supelda, ujuda, sukelduda). Eesti on kolmest küljest veega piiratud. Nad kasvasid üles vee ääres. Mees on paljud maad ja veed läbi sõitnud. Ta on sõitnud paljudel vetel. Parema elu otsinguil sõideti üle vee 'mere, ookeani'. Kaupu veeti vett mööda. Läänemere, Peipsi, Emajõe veed. Veed on juba kinni külmunud, lahti. Paat lükati, lasti vette. Laev jõudis vabasse vette. Sügav, põhjatu, madal vesi. Seisev vesi. Siin on madal koht, vett on ainult üks meeter. Rahuliku veega madal laht. Vesi õitseb. Lapsed jooksid vette, sulistasid vees. Proovis varbaga vett (enne suplemist). Kuumaga on värskendav vees käia. Tundmatus kohas ei tasu vette hüpata. Uppuja toodi õigel ajal veest välja. Vaga vesi, sügav põhi. || ‹pl.› (mingile riigile v. riikide liidule kuuluva mereosa kohta). Tursapüük Eesti, Euroopa Liidu vetes. Jõudsime Hispaania vetesse. Rahvusvahelised veed 'neutraalveed'. || veekogu pind; veetase. Sukelduja kadus vee alla. Paat vajus vee alla. Vesi virvendab. Vesi oli vaikne kui peegel. Pilved peegelduvad vees. Vesi tõuseb, alaneb. c. muu suurem veehulk, veemassid v. -vood; suur- v. tulvavesi. Vett paisutama, alla laskma. Veed kogunevad tammi taha. Langeva vee energia. Kevaditi oli luht vee all. d. (ütlustes ja piltlikes väljendites). Sellest ajast, kui me viimati kohtusime, on palju vett merre voolanud 'palju aega möödunud'. Kogu töö, raha on vette visatud 'asjatuks osutunud; tulutult kulutatud'. Põgenik kadus nagu vits vette 'kadus jäljetult'. Sellised tüübid kerkivad iga võimu juures vee peale.
▷ Liitsõnad: aju|vesi, ava|vesi, kalda|vesi, kiil(u)|vesi, kodu|vesi, kõrg|vesi, laam|vesi, lahva|vesi, lahve|vesi, laus|vesi, liig|vesi, loe|vesi, madal|vesi, mõõna|vesi, padu|vesi, pagu|vesi, pais|vesi, pinna|vesi, päri|vesi, püügi|vesi, ranna|vesi, riim|vesi, seisu|vesi, sise|vesi, sula|vesi, suur|vesi, sõidu|vesi, süva|vesi, tulva|vesi, tõusu|vesi, ulgu|vesi, vooluvesi; kala|vesi, kalastus|vesi, troopikaveed; neutraal|vesi, territoriaalveed.
3. (mitmesuguste eritiste jms. kohta). a. pisar(ad). Vesi tuleb silma, kui möödunule mõtlen. Need sõnad võtsid tüdrukul vee silma, silmast välja, silmist välja. Saatjatel olid silmad vett täis. Nohu on nii kõva, et silmad jooksevad vett. Tüdrukul läks vesi lahti 'tüdruk hakkas nutma'. || ‹inessiivis ja allatiivis adverbilaadselt›. Perekond seisab haigevoodi ümber, kõigil silmad vees. Silm kisub veele. Suits võttis silmad veele. b. (higi, sülje, uriini vms. kohta). Kõva rassimine võttis mehel päris vee välja. Pühib käega otsaeest vett. Nohus nina tilgub vett. Isuäratav toidulõhn paneb, ajab suu vett jooksma 'toob sülje suhu, tekitab v. suurendab isu'. Suu jookseb vett 'on isu' kalatoidu järele. Vett laskma, viskama 'urineerima (mehe kohta)'. Kutsikal kergesti vesi taga 'kutsikas pissib sagedasti'. *Suur pime oli käes, kui nad veele [= higile] aetud hobustel Limandu vallamajja pärale said. J. Kross. | piltl. Mehel jookseb suu vett võõra vara järele.
▷ Liitsõnad: nutu|vesi, silmavesi; hernes|vesi, higi|vesi, nõresvesi; eel|vesi, lootevesi; õisvesi.
4. ‹hrl. liitsõna järelosana› (muude vedelike ja (vesi)lahuste kohta). Kölni vesi 'odekolonn'.
▷ Liitsõnad: juustu|vesi, piimavesi; humala|vesi, hundijala|vesi, kartuli|vesi, kesva|vesi, peedi|vesi, põrgu|vesi, rõõmu|vesi, tulivesi; ammoniaagi|vesi, ammoniaak|vesi, boor|vesi, kloori|vesi, kuning|vesi, ristiköömne|vesi, tina|vesi, tuhavesi; juukse|vesi, kase|vesi, kurgi|vesi, lõhna|vesi, näo|vesi, roosi|vesi, suu|vesi, tualettvesi; eluvesi.

õud|näsalik ‹-liku, -likku 30› ‹s›
zool India ja Vaikse ookeani troopilistes vetes ning Punases meres elutsev põhjakala, kelle seljauimes on mürginäärmetega ogakiired (Synanceia verrucosa)

örd ‹-i 21› ‹s›
zool Vaikse ookeani põhjaosa rannikutel ja saartel elutsev väike merelind (Aethia)
▷ Liitsõnad: habe|örd, kääbus|örd, tuttörd.