[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ookean ‹-i, -i 10› ‹s›

1. maailmamere suurim, mandreid eraldav osa. Atlandi, India ja Vaikne ookean. Ka Põhja-Jäämeri on ookean. *Kuni kuulsin poistelt, kes olid sõja ajal ookeani taha sattunud.. J. Kross. || Kuu pinna tasasem madalam ala. Kuu pinnaseproovid Tormide ookeanist.
2. piltl (millegi mõõtmatult suure ja avara kohta). Atmosfääri piiritu ookean. Meie all oli puulatvade roheline ookean. Stepirohu ookean.
▷ Liitsõnad: aja|ookean, lume|ookean, rohu|ookean, vaikuse|ookean, õhuookean.