[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

omanik ‹-niku, -nikku 30› ‹s›
see, kellele miski (omandina) kuulub, kellel miski (v. keegi) on. Suure maavalduse, kaevanduste, karjade omanik. Panga, vabriku omanikuks oli aktsiaselts. Raamatu sisekaanel oli omaniku eksliibris. Koera endine, praegune omanik. Omanik sai kaotatud kella tagasi. Omaniku õigused ja kohustused. Kasutas autot ilma omaniku loata. Maja on korduvalt omanikku vahetanud. Pass antakse kätte ainult selle omanikule. Ta on paljude autasude, medalite, karikate omanik. Nüüd on ta abielus ja kahe tütre õnnelik omanik. *Jälle poetab end apteeki – enne üks nina, siis alles selle riistapuu seaduslik omanik, Kadri Vemmal. O. Luts. || piltl (tugev) omanditunne. Omanik istub tal õige tugevasti hinges.
▷ Liitsõnad: ainu|omanik, era|omanik, kaas|omanik, suur|omanik, väike|omanik, ühisomanik; auto|omanik, koera|omanik, korteri|omanik, laeva|omanik, maa|omanik, maja|omanik, mõisa|omanik, panga|omanik, talu|omanik, vabrikuomanik; karika|omanik, medali|omanik, rekordiomanik.