[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

omaette ‹adv›

1. eraldi, teistest v. üksteisest lahus; teistest eraldununa, omavahel, isekeskis. a. ‹adverbiaalina›. Kas läheme koos või igaüks omaette? Istub, konutab omaette nurgas. Tüdrukud mängisid omaette, poisid omaette. Vooder õmmeldakse omaette kokku ja ühendatakse siis pealisriidega. Omaette võetuna, vaadelduna on see maal õnnestunud. Omaette pole kummastki poisist asja, kuid koos on nad tragid küll. b. ‹atribuudina›. Mitu väikest omaette töörühma. Kirjutis ilmus omaette brošüürina. Kõik selle probleemi kohta käiv on koondatud omaette peatükki. Lääne- ja Saaremaa moodustavad omaette kultuurivaldkonna. See on omaette jutt, mis siia ei puutu. Ilu ei ole teoses omaette eesmärk, eesmärk omaette. Aedvilja süüakse liha juurde või omaette toiduna.
2. segamatult; endasse süvenenult; iseendas, iseendale. a. ‹adverbiaalina›. Igaühel on vahel vajadus omaette olla. Vanainimestele meeldib omaette millegagi tegelda, omaette millegi kallal nokitseda. Räägib tööd tehes omaette. Ümiseb, vilistab, nutab, muigab omaette. Olen omaette imestanud, miks ta just nii tegi. *Aga ikka keegi norskab, mitte küll kõvasti, aga nii – omaette. L. Tigane. b. ‹atribuudina› hrv. Kihistab tasast omaette naeru. Vaikne omaette inimene.
3. sõltumatult, iseseisvalt, oma käe peal. a. ‹adverbiaalina› hrv. Tuleb omaette, teiste abita toime. Ta pole enam õpipoiss, vaid töötab juba omaette. b. ‹atribuudina› sõltumatu, iseseisev. Noored elavad omaette elu, on juba omaette inimesed. Lõpetad kooli, saad omaette meheks. Oled omaette eluks veel liiga noor. On omaette peremees. Silmad ta näos elavad otsekui omaette elu.
4. individuaalselt, spetsiaalselt (kellegi kasutuses, käsutuses, päralt). a. ‹adverbiaalina› hrv. Kas see tuba jääb sulle omaette, on sul omaette? b. ‹atribuudina› individuaalne, spetsiaalne. Sain üürida omaette sissekäiguga toa. Tal on omaette maja, korter, tuba. Vanaemal oli omaette tugitool, millel keegi teine istuda ei tohtinud.
5. (tähtsust, esileküündivust, eripära, väärtust rõhutavalt:) omamoodi. a. ‹adverbiaalina› hrv. Teema, ülesanne on omaette leidlikult lahendatud. Omaette huvipakkuv ekskursioon, etendus. Omaette kanged mehed mõlemad. Omaette kujukas fakt. b. ‹atribuudina›. Näitus kujunes omaette sündmuseks, elamuseks. Teda nõusse saada oli omaette vägitükk, number, pähkel, kunst. Ole valvel, see on omaette mees, suli, tegelane! Tema kirjutised on teistega võrreldes klass omaette. *Kirju seltskond, igaüks tüüp omaette. J. Semper.

omaette ooper vt ooper