[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

olelema ‹-lda 38 või -leda 37›

1. eksisteerima, olemas olema. Tegelikkuses olelev ese, olend, nähtus. Loodus oleleb oma seaduspärasuste kohaselt. Plaan, mis oleleb vaid paberil. Mõis võis olelda vaid talupoegade töö najal. Mu lapsepõlvekodu oleleb veel ainult mälestustes. *.. ennustab endale tulevikku: kellena ta oleleb ja millega tegeleb. J. Lintrop.
2. olesklema (1. täh.) *Teadmine, et oled millegagi toime tulnud – see oli teadmine, et sa oled, aga mitte ei olele. R. Vellend.