[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

elu|puu

1. bot meil ilupuuna kasvatatav lamedate soomusjate okastega igihaljas puu v. põõsas (Thuja)
2. van piltl elu (2., 3. täh.) *Ta [= haigus] sammus edasi ja hakkas Jaani elupuud tükk tüki järele ära hävitama. O. Münther. *Ka minu elupuu on maikuul õitsend, / kuid õied, viljad langenud ta päält. Juh. Liiv.

kadaka|suits
tooreste, okastega kadakaokste põletamisel tekkiv suits. Nõusid suitsutati enne õlletegu kadakasuitsuga.

mänd ‹männi 21› ‹s›

1. igihaljas, enamasti kimbus paiknevate pikkade okastega peamiselt põhjaparasvöötme okaspuu (Pinus). Harilik, valge, must mänd. Kõrged sirgetüvelised, madalad jändrikud männid. Männi maltspuit on kollakasvalge, lülipuit punakaspruun. Mändide kohin.
▷ Liitsõnad: kääbus|mänd, leht|mänd, masti|mänd, mägi|mänd, nõmme|mänd, raba|mänd, ranna|mänd, seedermänd.
2. männipuit. Mänd on vastupidav ehituspuit. Männist kirjutuslaud.

okkaline ‹-se 5› ‹adj›

1. okastega (kaetud). Okkaline kaktus, põõsas. Roosi vars on okkaline. Okkalised kibuvitsad, astelpajud, ohakad. || piltl (ajamata) habeme kohta. Okkaline torkiv habe. Mehe lõug on okkaline.
2. piltl kiuslik, trotslik, tõrjuv, terav. Okkaline iseloom. Tüdruk oli võõraste vastu okkaline. Mis juhtus, et sa nii okkaliseks läksid? Raamat sai õige okkalise arvustuse. Uustulnuka vastuvõtt oli jahe ja okkaline. *Algul tegi tööd nagu viha pärast, oli sünge näo ning okkalise suuga. I. Sikemäe.
3. piltl vilets, vaevaline, raske. Okkaline elutee. Karjalapse okkaline põli. Ta haridustee oli okkaline. *Nõnda sattus Mišel jälle kodutu hulguse okkalisele rajale .. A. Jakobson.

pika|okkaline
pikkade okastega. Pikaokkaline kuusk.

urson ‹-i, -it 2› ‹s›
zool Põhja-Ameerikas elutsev pika jämeda saba ja seljapoolel pikkade jämedate okastega näriline (Erethizon dorsatum)

viht ‹viha 23› ‹s›
kimp lehtedega (v. okastega) oksi. a. (saunas vihtlemiseks). Värske, pehme viht. Kuivatatud vihad. Kaseokstest viht. Enne jaanipäeva mindi metsa vihtu tegema. Vihta kerisel hautama. Kastis viha jahedasse vette ja hakkas teise selga vihtlema. Saunalised rapsivad ägedasti vihtadega. Visati leili ja lasti vihtadel matsuda. b. (loomasöödana). Ulukitele varuti talveks vihtu. *Lammastel kõlkusid vihad sõime kohal. L. Vaher.
▷ Liitsõnad: kadaka|viht, kase|viht, lehis|viht, lepa|viht, nõgese|viht, tammeviht; sauna|viht, söödaviht.