[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

iks ‹-i 21› ‹s›
x-tähe nimetus. Iksid ja igrekid võrrandisüsteemis.

kikas ‹kikka 19› ‹s›
kukk. Kikas kireb. Nagu kikas kivi otsas. *Kuke-pagan jälle kaevukaanel! „Kas sa, kikas!” hüüab vanaema .. A. Tigane. *Ja sõdurpoiss kui kikas,/ pruut iga sõrme jaoks. K. Rumor.
▷ Liitsõnad: tedrekikas; nõgikikas.

kiks ‹-i 21› ‹s›
lastek hammas, kiki. Poisil on juba mitu kiksi suus. *Vanal reinuvaderil oli pumm kangesti tühi, polnud nädalapäevad tibuliha kiksi alla enam saanud. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: hambakiks.

kiks ‹-u 21› ‹s›
kartulikonks

kookos ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
kookospalm; kookospähkel

miks ‹adv›
I. küsiv-siduv sõna: mispärast, mis põhjusel, mistõttu, milleks
1. otseses küsimuses. Miks sa kiirustad? „Miks isa nii arvas?” küsisin. Juta, miks sa nii mossis oled? Miks sa ei võiks ööseks meile jääda? Miks see küll nii on, et alati peab keegi kannatama? *Indrek vihkas seda kassi nagu oma kurjemat vaenlast, miks? A. H. Tammsaare. | retoorilistes küsimustes. *Miks sa nutad, lillekene, / nupud sul täis pisaraid? L. Koidula.
2. alustab sihitis-, alus-, täiend- vm. kõrvallauset. Õpetaja küsis, miks Ants eile puudus. Peeter teab, miks maakera pöörleb. Ema mõistis, miks tütar ära läks. Ma saan aru, miks Marge nutab. Aarne murrab pead, miks ülesanne välja ei tule. Jääb arusaamatuks, miks kontsert juba ei alga. *Aga kas sulle õige põhjus koidab, miks majaproua täna nägu ei näita? E. Kuus.
II. esineb sisult küsimuseta lausetes a. väljendab kahetsust, etteheidet v. parastust. Miks ta siis oli nii ettevaatamatu! Miks ma küll pidin nii ütlema! Miks sa siis hilinesid! b. ‹koos eitussõna v. eitava verbiga› väljendab mööndust, nõusolekut, võimalikkust jms. Miks mitte võtta, kui pakutakse. Nii ei tohi. – Miks ei tohi, tohib küll. Kuidas ma saan tulla? – Miks mitte, sõidad varasema bussiga. Kas sa mind mäletad? – Miks ei mäleta. *„Küll on aga libe.” – „Noh, miks ta ei ole,” tähendas teine .. O. Luts. c. ‹koos teadma-verbiga› väljendab olukorra ebamäärasust. Jooksis kes teab miks minema. Kutsub tütart ei tea miks Jussiks. Jumal teab miks ta seda tegi.

miks1 ‹-i 21› ‹s›
küsimus „miks”. Laps tuleb ikka oma miksidega ema juurde. Saatesari „Miljon miksi”. Kas sa ei võiks käsku täita ilma miksideta? Käsikirja lugemisel tekkis hulganisti mikse.

miks2 ‹-i 21› ‹s›
see, mis on (näit. mikseriga) segustatud. Sai muusika töötlemisel kokku huvitava miksi.

mioos ‹-i 21› ‹s›
med silmaava ahendus

niks ‹-i 21› ‹s›
etn pulk lõnga kerimiseks. Linast lõnga keriti niksiga. *Ema keris rahulikult lõnga, niks pihus .. F. Tuglas.

niks ‹-u 21› ‹s›
kerge ühe v. mõlema põlve nõtkutus (hrl. tütarlapsel tervitamisel, tänamisel). Tüdrukud teretasid niksu tehes. Tuleb onule aitäh öelda ja niksu teha. Teretas, tänas tütarlapseliku niksuga.

ohkus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
hrv ohkamine; ohe. *„Ooh!” ohkas ema naerdes.. Ses ohkuses oli ühel hoobil lustituju ja vabanemistunnet. F. Tuglas.

oidus ‹-dsa, -dsat 2› ‹adj›
hrv arukas, taibukas. *..omaenda oidsa pea ja kätetööga jõuti haljale oksale. K. Saaber.

oik ‹oigu 21› ‹s›
hrv tuju, kapriis. *Pidasin siiski paremaks järele anda ta oigule .. J. Aavik (tlk).

oinas ‹oina 19› ‹s›

1. isane lammas; (kitsamalt:) kohitsetud jäär. Keerdus sarvedega, nudi oinas. Kuri, tige, poksija oinas. Oinas puksib, poksib. Kangekaelne nagu oinas. Loll ja laisk nagu oinas. Õige, sirge nagu oina sarv 'kõver, vale, ebaõige'. Igal oinal oma mihklipäev. *.. ka vana oinas lööb ute taga kepsu. K. Saaber.
▷ Liitsõnad: juht|oinas, nuumoinas.
2. hlv rumal, põikpäine inimene (ka sõimusõnana). Need oinad ei taibanud ust lukku panna. Tee pealt eest, te viimased oinad! Sa igavene oinas, mis sa oled teinud! Nii suureks oinaks ei teadnud sind pidadagi.
▷ Liitsõnad: patuoinas.
3. aj sõj piiramismasin kindluse müüri purustamiseks

oiukas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
arukas, taibukas. Oiukas tüdruk. Oled oiukam, kui ma arvasin.

okas ‹okka 19› ‹s›

1. okaspuu nõeljas leht. Torkivad, teravad okkad. Kuuse läikivad tumerohelised okkad. Männi, kadaka, seedri, nulu okkad. Lehisel on pehmed okkad. Jõulupuu okkad hakkavad pudenema, langevad maha.
▷ Liitsõnad: kuuse|okas, männiokas.
2. looma jäme paindumatu karv v. nõeljas lubimoodustis. Okassea okkad. Siil ajas oma okkad turri. | piltl. Sulle ei saa midagi öelda, kohe ajad okkad püsti, turri, välja 'vihastad, paned pahaks'.
▷ Liitsõnad: siiliokas.
3. taime oga. Kaktuse okkad. Rooside, kibuvitste, karusmarjapõõsaste okkad. Oder kasvatab okast 'ohteid'.
4. okaskarv(ad). Hõberebase nahal on ilus okas. Orava talvine nahk on pruunikashall hõbedase okkaga. Mõnel karusnahal kitkutakse okas välja.
5. piltl mingi ärritav, inimese meeleolu ja rahu rikkuv tegur; sellest tekkinud kibestumine, vaenulikkus. Mehe kiidusõnades oli varjatud okkaid. Armukadeduse okas hinges. Kannab naabri vastu okast südames. Sellest pahandusest jäi mulle okas südamesse, hinge. *Juba esimestest tutvunemispäevadest alates torkis Riinat veel üks valus okas: ta oli Hannesest enam kui kuus aastat vanem. E. Männik.

okis ‹-e 4› ‹s›
zool selgrootute sisetoese okkataoline, nõeljas osa. Käsna okised.

oks ‹-a pl. part oksi e. oksasid 29 või -a 22› ‹s›
puu v. põõsa tüvest v. selle harust lähtuv, hrl. puitunud varreharu. Tugevad, nõrgad, jämedad, peenikesed, suured oksad. Vanad sammaldunud oksad. Rõhtsad, allarippuvad, ülespoole kasvavad oksad. Ülemistel, alumistel okstel. Männi oksteta tüvi. Hõredate, tihedate okstega põõsas. Oksad murduvad tormi käes. Korvipajul on vintsked oksad, remmelgal rabedad. Sõstra oksad vajuvad kobarate raskuse all looka. Pooge tehakse puu tüvele või oksale. Läksime kuuse laiade okste alla vihmavarju. Orav hüppab oksalt oksale. Lind laulab puu oksal. Oksi laasima, raiuma, tagasi lõikama. Kuiv oks praksatas jala all. Paneb värsked oksad vaasi. Riputas vikati kase oksa 'oksa külge'. Nöör rippus kuuse oksas 'oksa küljes'. Elab (muretult) nagu linnuke oksal. | piltl. Perekonna sugupuu oksad ulatusid üle kogu Eesti. || rohtse varrega taime haru kohta. Mõni oks peterselli, tilli. Lõika mulle floksipuhmast paar oksa!
▷ Liitsõnad: kase|oks, kibuvitsa|oks, kuuse|oks, männi|oks, mürdi|oks, paju|oks, pihlaka|oks, sireli|oks, sõstra|oks, vahtra|oks, õunapuuoks; külg|oks, ladva|oks, põhi|oks, vilja|oks, võraoks; pehk|oks, sarv|oks, sõrg|oks, tubak|oks, tuli|oks, umboks; pist|oks, pookoks.

haljale oksale jõudma ~ pääsema ~ saama, haljal oksal olema
(jõukuse, kindlustatud elujärje kohta). Suure tööga lootis ta haljale oksale pääseda. Auto margi järgi otsustades on mees haljal oksal.

[kedagi] oksa tõmbama ~ riputama
üles pooma. *.. maal on siiski veel niipalju mehi, et lurjused oksa tõmmata .. H. Lepik (tlk).

saagima oksa, millel ise istub
(ka: istun, istud jne.) oma tegevusega enese huve kahjustama. *Kasutate loodust, aga tihti saete ise oksa, millel istute. Kas oli tarvis tuumaenergiat .. A. Hint.

oos ‹-i 21› ‹s›

1. geogr vallikujuline mandrijää sulamisvee setteist pinnavorm, vallseljak. Uljaste oos. Kõrvemaal esineb marginaalseid oose.
2. murd õõs, urg, koobas. *Eriti huvitav on Vokiniidu oos.., mis ulatub 20 m pikkuselt kaljusse ning on ligi 2 m kõrge. E. Varep.

orikas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
kohitsetud kult. Suur vana orikas. Jorkširi orikas. Pühadeks tehti orikas lihaks. Mees on paks nagu orikas. *.. [mees] kukkus ninapidi muda-auku, püherdas kõik mudaseks ja oli seal maas nagu orikas,.. K. Leetberg (tlk). || hlv (näit. paksu (ja rumala) v. purjus inimese kohta, ka sõimusõnana)
▷ Liitsõnad: nuum|orikas, poriorikas; patuorikas.

oskus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. õppimise ja harjutamise teel omandatud asjatundlikkus, meisterlikkus, kogemus mingil tegevusalal. Võõrkeelte oskus. Tehnilised oskused. Tal puudusid selleks tööks vajalikud oskused. Oskus õigesti majandada, toituda. Rõivalõigete konstrueerimise, relva käsitsemise, lillede kasvatamise oskus. Oli isalt saanud mesiniku oskusi. Meister jagab oma oskusi õpilastele. Põlvest põlve edasi antud taimevärvide kasutamise oskused. Kui oskust pole, siis töö ise õpetab. Lapsed aitasid oskust mööda kodustes talitustes.
2. võime, osavus millekski, mingil alal. Oskus tähelepanu koondada, järeldusi teha, ootamatustele kiiresti reageerida, ennast valitseda, enda üle naerda. Oskus andestada, teisi mõista. Tal on silmapaistvalt hea seltskondliku suhtlemise oskus. Tal puudub oskus olulist ebaolulisest eraldada. Oskus teeselda, koketeerida. *.. võistlevad oskuses küpsustunnistus võimalikult vähese vaevaga kätte saada. B. Kabur.
▷ Liitsõnad: alg|oskus, ameti|oskus, arvutus|oskus, esinemis|oskus, improviseerimis|oskus, juhtimis|oskus, keele|oskus, kirja|oskus, kombineerimis|oskus, kudumis|oskus, kutse|oskus, kõne|oskus, käsitöö|oskus, lausestus|oskus, lennu|oskus, lugemis|oskus, male|oskus, meeldimis|oskus, mängu|oskus, perenaise|oskus, ronimis|oskus, rääkimis|oskus, sõidu|oskus, tantsu|oskus, töö|oskus, uisutamis|oskus, ujumis|oskus, veenmis|oskus, vehklemis|oskus, väljendusoskus.

pikas ‹adv›
hrv pikal. *„Kingin teile selle kana.” Võtan rabeleva loomakese jalgupidi kätte, märgates alles siis, et mees, käsi pikas, ootab. Õige, vastukink! R. Sirge. *Šurik vahtis neid üksisilmi, kael pikas ja suu pärani. Viirastused lähenesid majale. G. Olevsoo (tlk).

piko-
mõõtühikute nimetustes eesliide, mis näitab, et ühik on põhiühikust 10¹² korda väiksem (tähis p)

rikas ‹rikka 19›

1. ‹adj› palju varandust omav, varakas; ant. vaene. Rikas ärimees, pankur, perekond. Ta on väga rikas mees. Pole nad teab mis rikkad midagi. Mu isa on siinkandis üks rikkamaid, kõige rikkam, rikkaim. Tahab rikkaks saada ja lähebki järjest rikkamaks. Kuld teeb rikkaks, aga õnnelikuks ei tee. Lootis ratsa, püstijalu 'kiiresti' rikkaks saada. Laulatati rikast paari. Ta võttis üsna rikka naise. Siin koolis käivad rikaste vanemate lapsed. Rikkamad inimesed söövad restoranis. See oli põhjatu, ilmatu, lõpmata rikas talu. Rikas asutus, organisatsioon. Rootsi on rikas riik. || kõnek palju maksev, kallis. Tal on rikkad riided. Need olid rikkad pulmad. *Rikas näib tema mantel ja palmiku sääd.. B. Alver. || midagi väärtuslikku, varandusena käsitletavat omav. Olen rikas siis, kui mul on sõbrad. Lastega pere on alati rikas.
▷ Liitsõnad: hirm|rikas, puru|rikas, päratu|rikas, püsti|rikas, ülirikas.
2. ‹s› varakas inimene; ant. vaene. Rikkad ja vaesed. Rikas kardab röövimist. Elab rikaste linnajaos. Käib rikaste juures last hoidmas. Rikkad hoidsid külas omaette. On tekkinud uued rikkad. Enne läheb kaamel läbi nõelasilma, kui rikas taevariiki saab.
▷ Liitsõnad: küla|rikas, suur|rikas, uusrikas.
3. ‹adj› midagi hrl. heaks, kasulikuks, väärtuslikuks peetavat rohkelt sisaldav v. omav; ‹liitsõna järelosana› rohke. Tammede poolest rikas puiestik. Maavarade poolest rikas maa. Turbast rikas kant, piirkond. Liikidelt rikas loomastik. Vanalinn on ajaloomälestistest rikas. Karula ümbrus on rikas järvedest. Orgaaniliste ainete rikas veekogu. Nektarist rikkad õied. Need olid muljetest, rõõmudest rikkad päevad. See on mälestustest rikas paik. Näitleja oli saanud mänguvõimaluste poolest rikka rolli. Tabavate ütluste poolest rikas näidend. Ta jutt on rikas kõrvalepõigetest. Rikast kullasoont tookord ei leitudki. Rikas 'liiga rohkelt kütust sisaldav' küttesegu. Rikas 'rikastatud' rauamaak. *Sääsel sääred liiga pikad, / rasva poolest vähe rikkad. E. Enno. *.. ajad on pahad ja raha puuduse poolest olen ma praegu rikas küll. J. V. Jannsen.
▷ Liitsõnad: ahastus|rikas, allika(te)|rikas, ande|rikas, andide|rikas, armu|rikas, detaili|rikas, elamus|rikas, elanike|rikas, elevus|rikas, energia|rikas, fantaasia|rikas, fluori|rikas, hapniku|rikas, hoovuste|rikas, huumori|rikas, huumus|rikas, idee|rikas, juhtumus|rikas, jõhvika|rikas, jõu|rikas, kala|rikas, kalori|rikas, kaltsiumi|rikas, kannatus|rikas, kiusatus|rikas, kivi(de)|rikas, kolesteriini|rikas, kombinatsiooni|rikas, korese|rikas, kuivaine|rikas, kujundi|rikas, kulla|rikas, kuulsus|rikas, kõmu|rikas, kära|rikas, laste|rikas, leelise|rikas, lehe|rikas, leiu|rikas, liigi|rikas, lille|rikas, linnu|rikas, lootus|rikas, lubja|rikas, luule|rikas, lõhna|rikas, lärmi|rikas, maagi|rikas, mahla|rikas, marja|rikas, metalli|rikas, metsa|rikas, mineraalaine|rikas, mustika|rikas, mõju|rikas, müra|rikas, naudingu(te)|rikas, nüansi|rikas, ohu|rikas, ohvri(te)|rikas, ootus|rikas, osooni|rikas, piina|rikas, pildi|rikas, pinge|rikas, proteiini|rikas, päikese|rikas, rahva|rikas, rasva|rikas, raua|rikas, rõõmu|rikas, räni|rikas, saagi|rikas, sademete|rikas, seene|rikas, seiklus|rikas, soode|rikas, soola(de)|rikas, sõna|rikas, sõnavara|rikas, sündmus|rikas, süsivesikute|rikas, teene(te)|rikas, tegevus|rikas, toitaine(te)|rikas, toite|rikas, tulemus|rikas, tunde|rikas, tundmus|rikas, tähendus|rikas, tähe|rikas, tärklise|rikas, töö|rikas, uluki|rikas, uraani|rikas, vaeva|rikas, vaheldus|rikas, vaigu|rikas, vaimu|rikas, valgu|rikas, valgus|rikas, valu|rikas, varju|rikas, varjundi|rikas, vastuolu(de)|rikas, vastutus|rikas, vee|rikas, vere|rikas, vihma|rikas, vilja|rikas, vitamiini|rikas, võidu|rikas, võimalus(te)|rikas, võsa|rikas, vähi|rikas, väljendus|rikas, värvi|rikas, õie|rikas, õli|rikas, õnne|rikas, õnnistus|rikas, ärevusrikas.
4. ‹adj› omadustelt hea, väärtusi sisaldav v. omav, väärtuslik. a. saagikas, viljakas. Seal, kus loodus, maa rikkam, elatakse paremini. Rändrahvas otsis rikkamaid jõgesid ja metsi. Traalid sõitsid rikkamatesse vetesse. Põllumees loodab, et tuleb rikas aasta. Hea, rikas muld. b. mitmekülgne, mitmepalgeline, sisukas, huvitav. Tal on rikas fantaasia. Väikese rahva rikas minevik, ajalugu. Meil seisab ees rikas tulevik. Ta elu on olnud väga, mõõtmatult rikas. Elati põneval ja rikkal ajal. Need on olnud rikkad päevad. Rikka hingeeluga, sise-, mõttemaailmaga inimene. Rikas isiksus. Näidendi rikas alltekst. Näitleja rikas mäng. Sel luuletajal on peen ja rikas keel. Rikas raamat, romaan. Sisult, keelelt rikkamaks muutunud kirjandus. *Valusat üksindust tundes / leidsin su kuuma suu. / Hetk sai siis rikkaks kui aasta.. A. Sang.
▷ Liitsõnad: intonatsiooni|rikas, kõla|rikas, maitse|rikas, meloodia|rikas, temporikas.
5. ‹adj› rikkalik, külluslik vrd rikas (4. täh.) Saak osutus väga rikkaks. Sügisaia rikas andam. Imetlesin tema musta rikast juust. Rikka kasvuga habe. Rikkas õierüüs õunapuuaed. Piimatoodete valik on senisest rikkam. Meie mõistatuste repertuaar on rikas. Kunstnik kasutas oskuslikult värvi rikkaid võimalusi. Järvestiku rikas taime- ja loomariik. Rikas sõnavara, kartoteek, raamatukogu. Rikka häälega laulja. *Valge ja punane villane lõng segunevad rikkaks kirjaks – kolmnurki selles, nelinurki, triipe ja tähne. L. Kibuvits.

riks ‹interj adv›
annab edasi hästi kerget raksatust, priks. Uks keerati riks, raks lukku. Tegi kaaslase riks ja raks 'kiiresti' vagaseks.

riks ‹-u 21› ‹s›
hästi kerge raksatus, prõksuke. *Peetrist ei olnud riksu ega raksu kuulda. A. Kitzberg.

soikus ‹adv›
soikunud olekus. Seltsielu on soikus. Suusatasime üle soikus järvesilma.

tiks ‹interj adv›
‹hrl. korduvana› annab edasi kella tiksumist. Kell teeb vaikselt tiks! tiks! Tiks, tiks käib lauakell.

tiks ‹-u 21› ‹s›

1. kella tiksumise heli. Seinakella tiksud. Kell ei teinud enam tiksugi. *Tädi Hanna ohkab: „Mina ei kuule enam ammu kella tiksu.” H. Mänd.
2. hrv kella pendel, tikats. *Selle kella valgest vasest suur ümarik tiks liikus klaasi taga aeglaselt .. vasakule-paremale. M. Metsanurk.

viks1 ‹-i 21› ‹adj›
korralik, tubli, usin; kärmas. Viks tüdruk, koolilaps, perenaine. Viks ja virk naisterahvas. Kõigiti viks mees. Lapsena oli ta päris viks poiss. Tema ema on väga viks inimene. Piiga oli viks ja traks, vaata kust küljest tahes. Kingitusi said üksnes viksid lapsed. Püüdis söögilauas olla eriti viks ja viisakas. Ole ikka viks ja tee, mis kästakse. Peretütar oli kõige viksim. Minia on viks näputööd tegema. Viks käsku täitma. Väike viks koer. Viksid viiakse mehele, targad pannakse tanule.

viks2 ‹-i 21› ‹s›
jalanõude määre, kingakreem, saapamääre. Määris saabastele viksi peale. Kingad vajavad harja ja viksi. *Pumat juustes ja vurrudes, viks saabastel – tähendab velsker .. O. Luts.
▷ Liitsõnad: saapaviks.