[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ohvitser ‹-i, -i 10› ‹s›
relva- ja korrakaitsejõudude ning sõjaväestatud ametkondade juhtivkoosseisu kuuluv vastava auastmega isik; sõjaväeliste auastmete liik. Ohvitseride kasiino. Merelaevastiku, maavägede ohvitser. Väeossa tuli noor sõjakooli lõpetanud ohvitser. Kapteni auastmes ohvitser. Kolonni ees marssisid ohvitserid.
▷ Liitsõnad: all|ohvitser, eru|ohvitser, kaardiväe|ohvitser, käsundus|ohvitser, lennuväe|ohvitser, maaväe|ohvitser, mereväe|ohvitser, noorem|ohvitser, politsei|ohvitser, reserv|ohvitser, rivi|ohvitser, side|ohvitser, staabi|ohvitser, suurtükiväe|ohvitser, vanemohvitser.