[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

oht ‹ohu 21› ‹s›

1. olukord, kus kedagi v. midagi ähvardab ebaõnn, õnnetus, katastroof; nende võimalus ja tõenäosus. Sõja, vangilangemise, eksimise, haigestumise oht. Tõsine, suur, peamine, otsene, reaalne oht. Oht kaotada sõpra, eksiteele sattuda. Tekib, valitseb, ähvardab, kasvab, suureneb oht, et.. Kes teab, mis ohud meid veel varitsevad. Suitsetamises peitub oht tervisele. Oht möödus, on möödas. Keskkonna saastumine kujutab endast ülemaailmset ohtu. Siin pole teil ohtu karta, siin olete väljaspool ohtu. Loomad aimasid, märkasid, haistsid ohtu. Ma ei näe selles mingit ohtu. Ohtu trotsima, vältima, ohule vastu astuma. Elu on täis ohte. Ohtu sattuma. Kellegi elu ohtu seadma, saatma, panema. Haavatu elu on ohus. Suutsime ohust hoiduda. Nälg näitab, oht õpetab.
▷ Liitsõnad: avarii|oht, hukkumis|oht, häda|oht, hävimis|oht, ikaldus|oht, kaotus|oht, kiiritus|oht, kukkumis|oht, külmumis|oht, libisemis|oht, lämbumis|oht, maavärina|oht, nakatumis|oht, nakkus|oht, plahvatus|oht, põua|oht, reostumis|oht, surma|oht, sõja|oht, tule|oht, uppumis|oht, varingu|oht, varisemis|oht, väljasuremis|oht, üleujutusoht.
2. van ohutis. Olgu ohuks, kui ei ole rohuks. *Selle tõve vastu ei aita ohud ega rohud .. F. R. Kreutzwald.