[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

nüüdne ‹-se 2› ‹adj›
praegune; tänapäevane, nüüdisaegne. Endine, nüüdne ja tulevane aeg. Nüüdsel ajal elatakse teistmoodi kui vanasti. Maja nüüdsed elanikud. Kunagine neiu Pihlak, nüüdne proua Mõtus. Nüüdne põlvkond ei mäleta enam rukkihakke. Püüab nüüdse lahkusega eilset tüli unustama panna. Nüüdsed arusaamad, ideed, meetodid. *.. sest palavad on nüüdsed päevad, / kus tüli künnab sinu maad .. L. Koidula. *Kui targad olid sinuaegsed noored, kui rumalad aga nüüdsed! F. Tuglas. || ‹substantiivselt› nüüdne aeg, nüüdne hetk. Nüüdsest peale, nüüdsest alates oleme sinuga vaenlased. Nüüdseks peaks neil töö valmis olema.