[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

nõudlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
palju nõudev, suurte nõudmistega. a. kaasinimestelt palju ning rangelt nõudev, nende puuduste, vajakajäämistega leppimatu. Nõudlik ülemus, õpetaja, inimene. Mõni professor on eksamil väga nõudlik. Nõudlik teiste ning iseenda vastu. Ole lastega nõudlikum. Nõudlik ostja, publik. Ära ole väiklaselt, norivalt nõudlik. Kui kaua valid ning liiga nõudlik oled, võid vanatüdrukuks jääda. Selle luuletuskoguga jäi ka kõige nõudlikum kriitika rahule. || sellist omadust väljendav. Nõudlik hääl, toon, pilk. Nõudliku koputuse peale avati uks. b. tingimustega, keskkonna puudustega leppimatu. Ta pole toidu valikul, toidu suhtes nõudlik, sööb kõike. Mulla suhtes on kuusk üsna nõudlik puu. Nõudlikud ja vähem nõudlikud taimed, viljapuusordid. *Leidub koguni nii nõudlikke suitsupääsukesi, et neil on tõelise pesa kõrval veel mängupesa ja magamispesa. H. Veromann. *Lilla värv on nii nõudlik, tema kõrvale sobib ainult must, hall ja hõbe. L. Promet. c. meisterlikkust, kõrget taset eeldav, võimekust, annet nõudev; keeruline, komplitseeritud. Sõnaraamatutöö võib näida lihtsana, tegelikult on see õige nõudlik töö. Võttis enda peale vastutusrikka ja nõudliku ülesande. Huumorit selle sõna nõudlikumas mõttes neis humoreskides küll ei ole. Metsasarv on nõudlik instrument. *Ta peab küllalt hästi kinni ladina süntaksi nõudlikest reegleist. A. Vinkel. *Ei ole nõudlikumat vormi kui väikese novelli oma: anda mõnel ainsal leheküljel sündmus mitte anekdoodina, vaid elumahlase tervikuna .. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: niiskus|nõudlik, sooja|nõudlik, valgusnõudlik; vähe|nõudlik, ülinõudlik.