[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

nõid ‹nõia 23› ‹s›
nõidumisega tegelev, üleloomulikku maailma ja inimest teat. vahendite ning toimingutega vahendav isik, maag, võlur, šamaan. Kuulsad Lapi, Põhjala nõiad. Nõidu kutsuti ka tarkadeks, lausujateks, posijateks, soolapuhujateks, arbujateks. Muinasjutu kuri nõid muutis kuningatütre kiviks. Inkvisitsioon saatis süütuid inimesi nõidadena tuleriidale. Haiguste ja hädade vastu otsiti abi nõialt. *Kindlasti ta ära tehtud, siin on teoksil askus: / nõid on salamahti käinud, kaarnakivi taskus .. M. Under. || (kurja, pahelise v. vana inetu naise kohta; ka sõimusõna). Tal on hirmus tige naine, lausa nõid. Abielumehi võrgutav veetlev nõid. Oh sa nõidade nõid! *Siis veel see keeruline iga, kliimaks, mis ajab parimadki naised nõiaks. T. Kallas. *„Sunniku nõid!” vandus ta täiepäralt. F. Tuglas.