[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

demarš ‹-i 21› ‹s›
pol riigi diplomaatiline väljaastumine teise vastu (surve avaldamiseks) noodi, memorandumi, protesti vms. näol

erüsiipel ‹-pli, -plit 2› ‹s›
med naha ja nahaaluse koe äge põletik, mis väljendub selgepiirilises punetuses eriti näol, kõhul v. jalgadel, roos (3. täh.)

feodaal|rent
aj maa kasutamise eest feodaalkoormiste näol tasutav rent

fiktiivne ‹-se 2› ‹adj›
näilik, silmakirjaks tehtud, pette-. Fiktiivne abielu, arve, leping, töökäsk. Fiktiivne ühing, aktsiaselts. Varanduse lahutamine oli neil fiktiivne. Fiktiivne kapital 'väärtpaberite kujul eksisteeriv kapital, mis annab selle omanikule tulu dividendi v. protsentide näol'.

ilme ‹18› ‹s›

1. iseloomu v. psüühilise seisundi kajastus näol, näoilme; (inimese) välimuse v. käitumise laad. Näo ja silmade ilme. Heatahtlik, lahke, sõbralik ilme näol. Väsinud, põlglik, rusutud, murelik ilme. Tema ilme väljendas imestust. Mehe ilme ei tõotanud head. Krõbistab mõtlikul ilmel kuivikut. Manasin näole rõõmsa ilme. Sõbrad märkavad ta pettunud, kohkunud, kinnist ilmet. *Kuid mitte ainult ta kont, mis oli suur ja tugev, ei andnud talle vanainimeslikku ilmet. Seda ilmet kandis ta ka näol, liigutustes, kõnnakus.. E. Krusten.
▷ Liitsõnad: hirmu|ilme, kahetsus|ilme, kannataja|ilme, masendus|ilme, naeru|ilme, näo|ilme, tüdimus|ilme, õnneilme.
2. millegi väline laad, iseloomulik(ud) v. tunnuslik(ud) joon(ed). Loodusel on juba sügisene ilme. Maakoha ilme on muutunud täielikult. Üliõpilased annavad ilme kogu linnale. Vaidlused said üha ägedama ilme. Ajakiri sai uue ilme. Meeleavaldus omandas poliitilise demonstratsiooni ilme.
▷ Liitsõnad: välis|ilme, üldilme.

inim|kaotus
kaotus inimelude, elavjõu näol. Epideemiate tekitatud inimkaotused. Vaenlane kandis suuri inimkaotusi.

inim|ohver
‹hrl. pl.›
1. ohver inimeste näol. Asteegid tõid jumalaile inimohvreid.
2. inimkaotus. Sõda nõudis palju inimohvreid. Inimohvritega maavärin. On, ei ole inimohvreid. Õnnetus möödus inimohvriteta.

meele|avaldus
oma (poliitilise) meelsuse, nõudmiste, protesti, heakskiidu vms. avalik väljendus (hrl. rongkäigu, miitingu jne. näol). Tööliste, üliõpilaste meeleavaldus. Mitmes paigas, kogu maal oli poliitilisi meeleavaldusi. Korraldati meeleavaldusi hindade tõusu vastu. Kogunemised ja meeleavaldused keelati. Saal ei reageerinud kõneleja kirglikule meeleavaldusele.
▷ Liitsõnad: massi|meeleavaldus, protesti|meeleavaldus, tänavameeleavaldus.

nooma ‹6› ‹s›
med roiskkärbus näol, vesivähk

näo|karv

1. ‹hrl. pl.› näol kasvav karv. *.. pani Ako enesele uued rõivad selga, kärpis juukseid ja pügas näokarvu .. E. Kippel.
2. van näojume. *Ta silmitses ta süsimusti juukseid, ta tõmmukat näokarva .. E. Vilde. *Aga eitede silmi ei peta, need tunnevad [raseda tüdruku] jalaastumisest, .. näevad näokarvast .. A. H. Tammsaare.

rasedus|laik
kollakaspruun laik raseduse ajal näol v. rinnal

riide|palk [-palga]
töötasu riietusesemete v. riidematerjali näol. *Tüdrukule oli ainult riidepalk ette nähtud: igal aastal kuub, 2 särki, 2 seelikut, 3 naela villa, 5 paari pastlaid, kolme aasta tagant lambanahkne kasukas. J. Püvi.

tedre|tähn
‹hrl. pl.› väike pigmendilaik enamasti näol v. käel, tedretäht. Tedretähne täis nägu. Ta ninal, põskedel on tedretähnid. Selged, vaevalt märgatavad tedretähnid. Tüdrukul on ainult paar tedretähni ninajuurel.

vari ‹varju 32› ‹s›

1. tume kujutis, mis tekib valgusvoo teele jääva keha taga. Inimese, looma, hoone, mäekünka vari. Mustad, teravate piirjoontega varjud. Mida kõrgemal on päike, seda lühemad on varjud. Puud heitsid teele pikki varje. Meie majale langeb uue kõrghoone vari. Poisi vari liikus temaga kaasa. Väike varss pelgas oma varju. Karjapoiss mõõtis sammudega oma varju pikkust. Tuhmis kuuvalguses puudusid teravad varjud. Musta vihmapilve vari libises kiiresti lähemale. Päike joonistab trellide varjud kongi seinale. Maa katab Kuu oma varjuga. Ilmaaegu püüad üle oma varju hüpata 'teha midagi üle jõu käivat'. Kardab viimasel ajal omaenda varjugi 'on väga hirmul'. Koer käis oma peremehe kannul nagu vari 'lahutamatu kaaslasena'. Oskab liikuda hääletult kui vari. Kus valgust, seal varju. || piltl (millegi ähvardava, ebameeldiva kohta). Sõja, katastroofi, needuse vari hoidis meeled ärevil. Neid kummitavad mineviku varjud. Talle langes kahtluse vari. Kohtu ja karistuse vari rusus mehi. Terve elu kõndis vaesuse sünge vari ta kannul. *Külma vee abiga sai surma varju all seisja hinge äratatud. M. Sohberg. || tume(dam) värvitoon v. -varjund; (tumedam) laik; kunst (pildi) varju(s)tatud pind. Siidi liikumisel tekib läigete, varjude ja reflekside sillerdus. Mustade varjudega tumepunased roosid. Haigel olid silmade all mustad, tumedad, sinakad varjud. Päikesele ilmusid plekid ehk varjud. Valguse ja varju kontrastid. Modelleerib figuuri varjuga. *Lubab end tollipaksuselt puuderdada, silmade alla sinise pliiatsiga varjud tõmmata .. B. Alver. *Kaevukook kerkis tummas varjuta [juunikuuöises] valguses taeva poole .. M. Pihla.
▷ Liitsõnad: pilve|vari, õhtuvari; heit|vari, oma|vari, pool|vari, täisvari.
2. (kellegi v. millegi ebaselgelt nähtava kujutise kohta). Puude vahel vilksatas kellegi vari. Üle linna sööstsid kurjakuulutavalt mürisedes mustad varjud – vaenlase hävitajad. Akna tagant libises mööda ähmaseid varje. *Õhtu langes üle linna. Sinised varjud hiilisid üle vallide ja majade. F. Tuglas. || hingelise seisundi peegeldus inimese näol. Üle mehe näo lendas mõtlik, murelik, valuline vari. Näole ilmus ärevuse, kohmetuse, pettumuse, kurbuse vari. *Tõnissoni nägu läks aeg-ajalt rõõmsamaks. Tusane, isegi natuke tige vari, mis seal enne oli, kadus .. O. Luts. || ‹eitavates väljendites› mitte kübetki, üldsegi mitte. Valetaja näol polnud märgata piinlikkuse varjugi. Tema süüs ei saa kahtluse varjugi olla. Ta ei kannata enam mehe varjugi. Näeksin parema meelega, et su varjugi siin ei oleks. *.. majesteetlikult ujusid merihobud vähimagi hirmu varjuta kajakkide juurde. N. Kaplinski (tlk).
▷ Liitsõnad: kahtluse|vari, muige|vari, mure|vari, naeratuse|vari, pahameele|vari, tusa|vari, valuvari.
3. päikese eest kaitstud ja seetõttu suhteliselt pime ja jahe koht, vilu. Kirikus oli hea vari. Lagendikul polnud vähematki varju. Mõni taim ei talu üldse varju. Leeskputk võib kasvada ka varjus. Kraadiklaas näitas varjus 30 pügalat. Astus varjust päikese kätte. Kõrb – see on varjuta liivameri. *.. millest [= lepavõsast] ei ole vist muud kasu, kui see jahe vari, mida ta annab kõrvetaval päeval parmude eest pakkupugevale karjale. P. Krusten.
▷ Liitsõnad: kuuma|vari, viluvari.
4. (üldiselt:) kaitse tuule, sademete, hädaohu vms. eest; peavari, ulualune. Hulkur ei leidnud külma põhjatuule eest kusagilt varju. Otsis vinguvate kuulide eest varju mätaste tagant. Koer saab kurja ilmaga varju kuudist. Pakkusime teelisele ööseks varju. Tulekahju jättis kümned inimesed varjuta. Öö on varga vari. *Vanaelu ja kaevu vahel seisis oksapinu, millest talvise tuisuga suur vari oli. R. Soar. *Inimesed on nagu puud; / .. neist mõned pakuvad varju / ka hilissügise iilides .. V. Verev. || ‹ainsuse kohakäänetes adverbi- v. postpositsioonilaadselt› ulualla, peitu; uluall, peidus; ulualt, peidust a. ‹adverbilaadselt›. Vili saadi õigeks ajaks varju. Röövlid olid ilmselt kuhugi varju pugenud. Jooksis äikese eest kangialusesse varju. Sõja eest mindi metsa ja sohu varju, varjule. Kutsikas hüppas peremehe sülle varjule. Kas mahume kõik siia varjule? Laevad sõitsid tormiähvardust kuuldes sadamasse varjule. Kala oli põhjamudas varjus, varjul. Armastas teisi jälgida, ise varjul püsides. Vaata, et sa saladust teiste eest varjul pead! Maapõues on varjul suuri rikkusi. Meie emakeeles varjul olev ilu. Sädeleva oraatorina jättis ta kõik teised esinejad varju 'tagaplaanile'. Kiirustamise märgid ei jäänud lugeja silmade eest varju, varjule 'märkamata'. Mis kõhus, see kõrval, mis vatsas, see varjul. *.. mõnikord on väliselt halva taga hea peidus, teinekord jällegi välise hea taga halb varjul. A. Beekman. *Rätikkaelad varjult kaesid, / vennikesed varjult kuulsid .. G. Suits. b. ‹postpositsioonilaadselt›. Mees kadus majade varju. Laps puges eesriide varju. Purjetati kaitsvate saarte varju, varjule. Peidab näo krae varju. Metsa varjus pole tuult ega tuisku. Neeme varjus oli lainetus väiksem. Mäed olid halli uduloori varjus, varjul. Mehed istuvad kivivirna varjul ja söövad. Rohutuka varjus oli linnupesa. Märkasin, kuidas ta käe varjus haigutas. Suu oli habeme varjus. Põgenes pimeduse, öö varjus, varjul. Laps passis neid salaja kardina varjust. Päike paistab pilve varjust. Haug sööstis kupulehtede varjust saagi kallale. Piilub poissi ripsmete varjust. Uje tüdruk jäi oma sõnaka venna varju 'jäi oma sõnaka venna kõrval silmapaistmatuks'. Lein jäi muude murede varju. Oskab nalja varjus kõik asjaliku ära ütelda. Parem vana varjul kui noore ilul. *.. ma olen siin küllalt juba need päevad eitede seeliku varjus nohisenud. R. Janno.
▷ Liitsõnad: tuule|vari, tormi|vari, vihmavari.
5. varjav rajatis, varjualune, ulualune. Viis hobused varju alla. Nüüd võib sadada, hein on kõik varju all. Too väljast varju alt kuivemaid puid.
▷ Liitsõnad: peavari.
6. varjamine, varjav kate; varjav ese v. vahend. a. kate. Kannab oma suure kõhu varjuks pontšot. Päike paistis otse näkku, nii et pidi käe varjuks silmade ette panema. Peitis koti radiaatori taha ja laotas rätiku varjuks peale. Rändasid mägedes ilma tekkide, mantlite ja muu varjuta. Mesinik tõmbas pähe suure varju nagu koti. *Ikka pidi [lastel] midagi soemat seljas ja mingit varju jalas olema. A. H. Tammsaare. b. sirm. Vihma hakkas sadama ja kõik tegid varjud lahti. Kandis ereda päikesega pea kohal varju. Teenija magas köögis varju taga. Laual põles rohelise varjuga lamp. Allalastud varjuga kaless peatus trepi ees. | piltl. Preisimaa seisis tollal Poola riigi varju all. Kasutas varjuks pseudonüümi.
▷ Liitsõnad: ihu|vari, jala|vari, katte|vari, külma|vari, lambi|vari, näo|vari, päeva|vari, päikese|vari, silma|vari, tuule|vari, vihma|vari, voodivari; metall|vari, paber|vari, plekk|vari, siidvari vrd langevari.
7. (kellegi v. millegi kohta, mis vaevu, väga nõrgalt meenutab võrdlusobjekti). Narkomaan pole enam inimene, vaid inimese vari. Kiitleb oma oskustega, kuid jääb ikka tõelise meistri kahvatuks varjuks. Kaunitari portree oli originaali kõrval ainult nõder vari. Nende kooselust oli järele jäänud ainult õnneliku aja vari. Märkasin tal üle näo vilksatamas üksnes naeratuse varju. *See ei olnud senine Maali, see oli ainult surnukahvatu vari temast. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: inim|vari, surmavari.
8. piltl vaim, surnud inimese kehatu kuju. Tunneb kadunud isa varju enda üle valvamas. Esivanemad on läinud varjude riiki, valda, maale. *Isa oma sõnadega manas esile mingisugused nimetud varjud ja need hakkasid liikuma Kõrboja hoonetes nagu elavad olevused. A. H. Tammsaare.
9. piltl kurjus, kurjuse maailm. Elus on alati nii valgust kui varju. *Igal inimesel on pahesid ja voorusi, igal on valgust ja varju. J. Roos.
10. kõnek toit, kõhutäide. Võttis hommikul kiiruga kõhule varju. „Noh, aitüma,” ütles tüdruk söömist lõpetades, „sai natuke keresse varju.”. *Sellest [= pudrutilgast] ei saa kõhtu kuigi suurt varju, rehkendas Jüri. L. Tigane.
▷ Liitsõnad: kõhuvari.

õrnus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. õrn, südamlik tunne, hellus; hellustunne. Naiselik, emalik õrnus. Ta silmist paistis õrnus ja kaastunne. Lapsed vajavad õrnust. Tundis oma esiklapse vastu erilist õrnust. Tüdruku hääl värises õrnusest. Naine kohtles last hoole ja õrnusega. Mõtlen sinust suure õrnusega. Armastus täitis teda õrnusega kogu maailma vastu. Õrnusega segatud etteheited. Õrnuseta puudutus, sülelus. || õrnade tunnete avaldus, hellitus (silituse, kallistuse, suudluse, sõnade, hääletooni vms. näol). Paarike istus pargipingil ja vahetas õrnusi. Sosistasime teineteisele õrnusi. Vanaema külvas lapsed õrnustega üle.
2. haprus, peenus. Okstele oli ilmunud noorte lehtede helerohelist õrnust.