[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

nädala|päev

1. üks nädala seitsmest eri nimetusega päevast. Nädalapäevade nimetused. Haige ei teadnud ärgates ei kuupäeva ega nädalapäeva. Mis nädalapäevale 9. detsember langeb? Loeb pühapäeva oodates nädalapäevi. *.. pühapäev, see ainuke nädalapäev, mil saab põõnata noore lõunani. V. Alttoa.
2. ‹pl.› umbes nädal (aega). Ma ei ole teda nädalapäevad näinud. Töö võtab veel nädalapäevad. Siin jätkub tegemist nädalapäeviks. Nädalapäevad tagasi käis Jaan siin. See uudis on ju nädalapäevad vana. Ilm on juba nädalapäevi sajul olnud.