[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

nool ‹-e, -t 34› ‹s›

1. hrl. vibult v. ammult lendu lastav (teravaotsaline) varb saagi, vaenlase v. märklaua tabamiseks. Terava, tömbi otsaga nool. Noolt võib lendu lasta ka puhkpüssist. Ambus noole lendu. Nool tabas saaklooma, tungis vaenlasele rindu. Vibusportlased lasevad nooli märklehte. Poisid lennutasid klassis paberist volditud nooli. | (võrdlustes). Tee on sirge nagu nool. Kala kadus kui nool roostikku. Jänes lippas nagu nool üle põllu. Põdrasaan lendab noolena üle lumise lagendiku. Teravused, vaimukused ristlevad nooltena koosolekuruumis. Mõte sähvatas noolena peast läbi. || piltl (millegi lööva, tabava kohta). Välkude tulised nooled. Teravmeelsuse, vaimukuse nooled. Nõmedad tegelinskid on ikka olnud märklauaks satiiriku mürgistele nooltele. Amori noolest tabatud 'armunud' noormees.
▷ Liitsõnad: ammu|nool, mürgi|nool, paber|nool, puu|nool, raud|nool, vibunool; pikse|nool, tule|nool, välgunool; pilke|nool, satiirinool.
2. vibunoolt meenutav kuhugi suunav, osutav märk. Ümbersõit noolega märgitud suunas. Nooled seintel juhatasid teed varjendisse. Noolega lisasektsioon valgusfooril. Nooled skeemil märgivad vägede liikumissuundi. Nool tekstis osutab viidatavale sõnale. Vineerist nool juhatab matkarajale.
3. kraana liikuv tõsteosa. Tornkraanade pikad nooled. Ära seisa noole all!