[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

nimelt ‹adv›

1. (rõhutavana, kinnitavana, hrl. rõhutatava sõna ees:) just (nii), täpselt. Nimelt seda ta ootaski. Ta tahab just nimelt selliseid kingi. Kavatseb autot osta, aga ma ei tea, missugust nimelt. Nimelt selles küsimuses on meil lahkarvamusi. Tuleks end peita, aga kuhu nimelt? Meelitab minu parimaid töömehi oma brigaadi üle – just nimelt meelitab. Kas sa mõtled Jaani? – Just nimelt. *„Nii et keiser saatis flüügeladjutandile flüügeli?” – „Nimelt,” noogutas Timo. J. Kross.
2. kasut. (mõnikord sidesõna funktsioonile lähenevalt) täpsustuste, selgitavate lisamärkuste esitamisel. Andis meile head nõu, ja nimelt, et lahkuksime. Kõik meie okaspuud, nimelt kuusk, mänd ja kadakas. Võid teda õnnitleda, ta sai nimelt vanaisaks. Osa õunapuid tuleks maha võtta, nimelt need nigelamad. See päev on selgesti meeles, nimelt oli sel päeval päikesevarjutus. Meid ta ei näinud, olime nimelt põõsaste taga. Üks neist osutus äraandjaks, Peeter nimelt. Tollal nimelt oli toit väga kallis. || küsimuses väljendab nõuet täpsustuse, selgituse, loendi jms. saamiseks. Osa poisse ei saa tulla. – Kes nimelt? Mul on selleks põhjus. – Ja nimelt?
3. (rõhulisena:) nimme, meelega, sihilikult. Lähen nimelt, öeldagu mis tahes. Mida keelatakse, seda teeb jonnakas laps just nimelt. Kas kogemata või nimelt? *Ta suurendas isegi kiirust ja juhtis auto nimelt vasakule teeservale .. H. Pukk.