[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

näkk ‹näka 22 või näki 21› ‹s›
murd tuhar. Kiljatas nagu näkast näpistatud. Sai laksu vastu näkke, näkkide peale. *Viimaks toetus ta ühe näkaga tooliveerele .. E. Tegova. *Ennäe, eks ükskord löönud väeülema proua näka peale paise. O. Kangilaski. *.. ja ärkas üles Populuse pahura põlvemüksu peale näkkidesse .. L. Promet. || piltl (millegi seda meenutava kohta). *Ljolja võttis torbikust aprikoosi, kiskus selle väikesed näkid lõhki ja viskas kivi välja. R. Saluri (tlk).

näkk ‹näki 21› ‹s›
folkl kauni neiuna, hobusena vm. olendina esinev hrl. pahatahtlik veehaldjas, kes püüab inimesi vette meelitada ja uputada. Kalasabaga näkk. Laulab ilusasti ja kurvalt kui näkk. Juuksed pikad nagu näkil. || piltl neiu (hrl. napis riietuses v. pikajuukseline)