[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 17 artiklit

nägunäo 27› ‹s

1. inimese pea esikülg (juuste piirist alalõua alaservani); ka anat (facies). Lai, kitsas, ümmargune, nurgeline, ovaalne nägu. Meeldiv, jumekas, rohmakas, rõugearmiline nägu. Hallide juustega, kuid noore näoga naine. Nägu nagu kitsejälg 'väike ja kitsas', nagu (täis)kuu 'ümar (ja priske)'. Kortsus, kipras, krimpsus nägu. Tedretähed, armid, sügavad kortsud näos, näol. Valge, kahvatu nägu. Näost valge, kahvatu (nagu lubi, lubjatud sein). Nägu on külmast sinine, iiveldusest roheline, väsimusest hall, pisaraist märg. Läheb, langeb, kukub näost valgeks, kahvatuks, kaameks. Läheb, lahvatab näost, üle näo punaseks. Veri tõuseb, lööb näkku. Nägu tõmbub punaseks, lööb õhetama. Näost punane kui keedetud vähk. Punetab, õhetab, lõkendab näost (nagu tulekuri). Pese oma kriim nägu puhtaks! Krimpsutab, väänab, moonutab nägu. Nägu venis pettumusest pikaks. Nägu hirmust moondunud. Mis viga, sul pole inimese nägu, oma nägu(gi) peas 'oled näost võõras, moondunud'? Nägu läheb, tõmbub muigele, naerule, nutule, naeruseks, nutuseks. Nägu rõõmsalt naerul, naerune. Miks oled nii nutuse, nutul näoga? Mehel lõi nägu rõõmust särama, mees lõi näost särama. Oled sellel fotol natuke võõra näoga. Pöörab näo kõrvale, ära. Varjab, katab näo kätega. Kallistavad, nägu näo vastu surutud. Pühib näolt pisaraid, higi. Magab näoga seina poole. Määris kreemi, tupsutas puudrit näole. Näo poolest, näolt kena tüdruk. Tunnen, tean teda vaid näo järgi, nägu pidi. Punane värv ei ole talle näo järgi 'ei sobi'. Mõni õpetaja panevat hindeid näo järgi 'meeldivuse alusel'. See nägu tundub tuttav. Tal on hea nägude mälu, hea mälu nägudele, nägude peale. Poeg on väga isa nägu 'näolt isaga sarnane'. Kaksikud, vend ja õde on ühte nägu 'näolt sarnased'. Mina oma õega küll ühte nägu 'näolt sarnane' ei ole. Teda oli näkku, vastu nägu löödud. Tal oli nägu sisse, üles pekstud. Kes on su nägu kribinud, äestanud? Kass võib küüntega näkku karata. Vinge, jäine tuul puhub näkku. Sisenemisel lõi suits, leitsak, aur näkku. Näkku vaatama, vahtima, jõllitama. Paneb, torkab, pistab, viskab, lööb suitsu, paberossi, sigareti, sigari näkku 'suhu'. Näo ees 'avalikult, asjaosalise juuresolekul' lipitseb ja kiidab, tagaselja kirub. Ütleb igaühele tõtt näkku 'otse, avalikult'. Naeris teisele kahjurõõmsalt näkku. | piltl. Tuleb raskustele, ohule näkku vaadata, mitte haliseda ega peitu pugeda. || looma pea esikülg. Armsa ümmarguse näoga kass. Buldogi tömbi koonuga nägu. Öökullil on suuresilmne sõõrjas nägu. || millegi esikülg, palgepool. Kuu, Päikese nägu. Mündi nägu ehk avers. Maja on ehitatud näoga vastu hommikut, nägu hommikusse. Äratuskell oli seatud näoga voodi poole. Õis pöörab näo päikesele vastu. *Veetorni tuuleratas käis aeglaselt ringi, nägu vastu lõunat .. K. A. Hindrey.
▷ Liitsõnad: silmnägu; inim|nägu, mehe|nägu, naisenägu; ahvi|nägu, hobuse|nägu, kuu|nägu, linnu|nägu, nirgi|nägu, nuku|nägu, rotinägu.
2. näoilme. Kaval, pettunud, õnnetu, hapu nägu. Ta on kavala, rõõmsa, pettunud, õnnetu näoga. Teeb tähtsa näo (pähe, ette), tähtsat nägu. Tähtis nägu peas, ees. Seletab midagi tähtsa näoga. Nägu läks, tõmbus rõõmsaks, kurvaks, pilve. Probleem võttis näo tõsiseks, murelikuks. Käib rahuloleva, mureliku, pilves, mossis, kurja, kannataja, süüdlase näoga ringi. Silmitseb, takseerib asjatundliku näoga. Tõotab pühaliku näoga. Jäi mulle ütlemata lolli näoga otsa vahtima. Võib kõige süütuma näoga valetada. Mõnel on näost näha, lugeda, et valetab. Nägu nalja, häda täis 'naljane, hädine'. Ei olnud talle näkku kirjutatud 'näost (ja olekust) näha', et ta varas on. Näis, mis(suguse) näo ta teeb 'kuidas reageerib', kui meie plaanist teada saab. Mis(suguse) näoga '(ilme ja) enesetundega' ta tuleb mult andeks paluma? Löö või lükka, väsinud hobune ei tee teist nägugi 'ei tee väljagi, ei reageeri'. Teeb näo 'teeskleb', nagu poleks küsimust kuulnudki. *Seda öeldes oli Jussil endal niisugune imelik nägu, nagu kutsuks ta Marit surmasuust põgenema. A. H. Tammsaare. || grimass. Teeb peegli ees nägusid. Teeb niisuguse näo nagu sidrunit süües. *Insener laksutas lapsele keelt ja tegi naljakaid nägusid. L. Promet.
▷ Liitsõnad: ingli|nägu, naerunägu.
3. kõnek hrl hlv inimene, tüüp. Igasuguseid kahtlasi nägusid liigub ringi. Seal on uusi nägusid, keda ma veel ei tunne. Lunis igalt tuttavalt näolt laenu. Pool liitrit viina näo kohta, näo peale. Iga nägu pani, andis viielise, klapiti viieline näo pealt. Arve tuli sada krooni nägu. *Aga mis nägusid siia kokku ajab! Mulgimaa punnpõselised perepojad. Endised vürtspoodnikud .. E. Tennov. *Lugematu arv nägusid, lõpmatu „sinade” ja „teiede” vahel laveerimine. J. Jõerüüt.
▷ Liitsõnad: ahvi|nägu, kelmi|nägu, kirve|nägu, röövli|nägu, saatana|nägu, sindri|nägu, sunniku|nägu, varga|nägu, võllanägu.
4. piltl ilme, pale. a. välimus, väljanägemine; vorm, kuju v. ilming. Ilma kõrvata pole tassil õiget nägu. Linna nägu on tundmatuseni muutunud. Pärast vihma on tänavail puhtam nägu. Kulunud vaibal pole enam miskit nägu. Vaata, melonitaim on niisugust nägu. Iga torn oli ise nägu 'isesugune'. Mitut nägu 'mitmesuguseid' troopilisi puuvilju. Näo poolest ilusad õunad, aga hapud. Toal hoopis teine nägu, kui kardinad on ees. Üks ärika, lõunamaalase, kunstniku nägu mees käis sind otsimas. Poiss on suur, juba mehe nägu võtmas. Uuslinna majad on üsna ühte, sama nägu. Kevadisel päeval on suve nägu, aga talve hambad. Ilm on kahtlast nägu, läheb vist sajule. Asi paistab seda nägu, et oleme siin ülearused. Väga seda nägu kui hammustushaav. Tahab oma äritsemisele seadusliku näo anda. Neil kingadel ei ole nägu ega tegu 'ilusat välimust ega kõlblikkust'. Alatusel on lugematuid nägusid. Sademeid oli nii vihma kui lume näol. Puhastusained pulbri, pasta või aerosooli näol. Annetuste näol kogutud raha. Mis näol sa tasu tahad, kas rahas või natuuras? Põllu nägu näitab põllumehe tegu. *Loodus on ikka huvitav, esinegu ta missugusel näol tahes. E. Vilde. *Ta hakkab oma jutu otsast uuesti kinni, kordab seda teisel näol, teises järjes .. A. H. Tammsaare. b. olemus, eripära, (eri)laad. Noore põlvkonna nägu avaldub tema tegudes. Ajalehe poliitiline nägu. Noorkirjanik alles katsetab, otsib oma nägu. Peidab oma õiget, tõelist nägu lõõbi ja veiderdamise taha. Oma näoga noor tekstiilikunstnik. *.. aga minu siseilm on võtnud teise näo selle tagajärjel, mis on minust üle käinud. P. Krusten.
5. hrv nägemine. *Küll öösel unes nägin / üht rasket nägu ma: / üks lillepõõsas kasvas / mu aias üksinda. L. Koidula. || näoks, näo pärast teistele nägemiseks; moepärast. Tööd tehti ainult näo pärast. Metsa kõndima minnes võtsin näoks marjakorvi kaasa. *Ja egas mina kuigi palju [ei söö]. Ma niisama näo pärast, et kõhtu petta. F. Tuglas. || nägudeni kõnek nägemiseni. Nägudeni (siis)! Jääme nägudeni.

head nägu tegema
lahkust, sõbralikkust teesklema. Oskab head nägu teha, kui midagi soovib.

(nii) et seda nägu
nii et aitab, et küllalt saab. Lõhu päev läbi tööd teha, nii et seda nägu. *Sina aga lörbi seda [= lõssi] igal hommikul, nii et seda nägu oled! I. Pau.

nägu täis sõimama
põhjalikult läbi sõimama. Kui vihaseks saab, sõimab igaühel näo täis.

nägu täis võtma ~ tõmbama
end tugevasti purju jooma. Palgapäeval joovad, tõmbavad näo täis. *Oled jälle näo täis võtnud, nii et ei märka enam, mis sa teed. O. Luts.

[kellelegi midagi] näkku heitma ~ paiskama ~ viskama

1. vihaselt, hoolimatult v. häbematult välja ütlema. Vihahoos süüdistusi, teotusi teisele näkku paiskama, heitma, viskama. Sain talle näkku paisata kõik, mis ma temast arvan. *Või on see tõsi, mis Pearu mulle kõrtsis kõigi kuuldes näkku viskas: sina magatad Joosepit? A. H. Tammsaare.
2. vihaselt (üle) andma, välja maksma jne. *Kolme kuu palga viskan sulle näkku – ainult kao mu silmist! H. Raudsepp.

näkku kargama ~ hüppama
häbematult, teravalt ütlema, sõnadega kallale tungima. Pole sinu asi mulle oma noomitustega näkku hüpata. *Parun praegu mõisa jõudis, / .. opmanile kargas näkku – / aru nõudis .. J. Sütiste.

[kellelegi] näkku sülitama
kellegi suhtes jõhkralt, häbematult, alandavalt käituma. *Sa näid unustavat, et su ees ei seisa poisike, vaid mees, aus, lugupeetud, laitmatu nimega mees, kes enesele ei lase näkku sülitada .. E. Vilde.

näole andma

1.eitavas lausesend näha andma, kuhugi ilmuma. Muretses tüdrukule lapse ja siis ei andnud enam näolegi. *Oli raskem töö või kehvem ilm, tema ei anna näolegi, las teised rassivad. I. Sikemäe.
2. näole saama (2. täh.) *.. sest meie kott oli [jõhvikarabast tulles] tühi. Ei andnud näolegi prisketele korvidele, mis olid pingi all .. K. Saaber.

näole saama

1. kedagi näha, kellegagi kokku saama. Sain vana koolivennaga üle aastakümnete näole. *Mul maal pruut kutsus külla – pole enam aastapäevad näole saanud .. H. Sergo.
2.eitavas lausesvõrrelda saama, võrrelda andma. On ilus tüdruk, siinsed plikad ei saa näolegi. Spordis ei saa teie kool meile näolegi.

näole tulema ~ minema
kellegi juurde, kuhugi ilmuma. Ei julge juhataja näole minna. Ma ei salli teda, ärgu tulgu näolegi.

näost alla ~ sisse
kõnek suhu, kõrist alla (söömise, joomise kohta). Mees muudkui pugib süüa, ajab aga näost sisse. *Lõssi lase ka näost alla, nagu läheb. M. Raud.

näost näkku
otseselt, vahetult, palgest palgesse, silmast silma. Olen sinust palju kuulnud ja lugenud, nüüd näen sind näost näkku.

näost ära kukkuma ~ langema ~ vajuma, näost ära olema
(kahvatu, kurnatud näo v. ehmunud, kohkunud ilme kohta). On põdemisega näost ära langenud kui surmavari. Käratamise peale kukkus poiss näost ära ja tunnistas teo üles. Ehmatas nii, et väriseb ja on näost ära.

(oma) nägu näitama
kuhugi, kellegi juurde ilmuma. Vaata, et sa oma nägu siia enam ei näita. Ta ei julgegi siin kandis enam nägu näidata.

oma näo järgi
oma tõekspidamiste, harjumuste, võimete vm. kohaselt v. kohaseks. Ürgaja inimene lõi jumalad oma näo järgi. Igaüks kujundab kodu oma näo järgi.

pikka nägu tegema, [kellelgi] on pikk nägu, pika näoga jääma
(ebameeldiva üllatuse, pettumuse puhul). Küll teevad pika näo, kui kuulda saavad, et nad on pärandist ilma jäetud. Jäi minejatele pika näoga järele vahtima. *Poistel on näod pikad, kui kuulevad. H. Kiik.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur