[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

allmaailma|jumal
müt. Vana-Kreeka allmaailmajumal Hades.

amatsoon ‹-i 21› ‹s›

1. müt naissõdalane kreeka mütoloogias. Amatsoonide võitlust kujutav maal.
2. piltl naissõdur, -ratsanik, mootorsõidukil kihutav naine jne.

ambroosia ‹1› ‹s›

1. müt (kreeka mütoloogias:) surematuks tegev jumalate toit v. healõhnaline salv | piltl. *.. pruuttüdrukud, peiupoisid, tõllasõit, muusika .., kõik astjad täis ambroosiat ja nektarit. M. Jürna.
2. bot Ameerikast pärinev, umbrohuna kõigil mandreil levinud korvõieline taim (Ambrosia)
3. biol puiduüraskite käikudes kasvav seeneniidistik, millest need putukad toituvad, ambroosiaseened

argonaut ‹-naudi 21› ‹s›
müt Kolchisest kuldvillakut tagasi toomas käinud laeva „Argo” meeskonna liige

armastus|jumal
müt. Rooma armastusjumal Amor.

armastus|jumalanna
müt. Kreeka armastusjumalanna Aphrodite.

danaiid ‹-i 21› ‹s›, danaiidid pl
müt Argose kuninga Danaose tütred, kes tapsid pulmaööl oma mehed ning pidid karistuseks allilmas kandma aukudega vaati vett

draakon ‹-i, -it 2› ‹s›

1. müt lohe, lendmadu. Muinasjutud tiivulistest, mitmepealistest, tuld sülitavatest draakonitest.
2. zool erksavärviline puudel elutsev lennusega sisalik (Draco)

drüaad ‹-i 21› ‹s›
müt (vanakreeka usundis:) puus elav ja seda kaitsev nümf

egiid ‹-i 21› ‹s›

1. müt Kreeka mütoloogias õudust tekitav Zeusi kilp
2. piltl kaitse, eestkoste. ÜRO egiidi all toimuvad läbirääkimised. *Me käske täitma ikka ole tragi, / siis on sul kiriku egiid! J. Kross (tlk).

elf ‹-i 21› ‹s›
müt õhuline vaimolend muinasgermaani usundis

erinnüsed ‹5 või 4› ‹s› pl
müt vanakreeka kättemaksujumalannad

eumeniidid ‹-de 21› ‹s› pl
müt erinnüsed

faun ‹-i 21› ‹s›
müt inimesi hirmutav ja narriv metsavaim Vana-Rooma usundis. *Kuid siin olid ka veel pildid viinakobarate, kabjuliste faunide ning põgenevate nümfidega. F. Tuglas.

fuuria ‹1› ‹s›

1. müt Rooma kättemaksuvaim, hirmuäratav naisolend allmaailmast
2. piltl õel naine. *.. tormab mulle vastu fuuria, keerutades pea kohal ahjuroopi või taignarulli ... E. Maasik.

fööniks ‹-i, -it 2› ‹s›
müt vanaegiptuse müütiline lind, kes end tuhaks põletab ja noorenenult uuesti ellu ärkab (kasut. igavese uuenemise, taassünni sümbolina). Linn on fööniksina tõusnud tuhast ja varemetest.

geenius ‹-e 5› ‹s›

1. harukordselt andekas inimene, suurvaim. Inimsoo geeniused. Nii võib kirjutada ainult Shakespeare'i taoline geenius. Ta on silmapaistev teadlane, kuid mitte geenius.
2. loova andekuse kõrgeim aste, geniaalsus. Leiutaja, kunstniku geenius. Beethoveni võimas geenius.
3. müt rooma mütoloogias (inimese) kaitsevaim. Hea, kuri geenius. Kunstis kujutati geeniusi tiivulistena.

gnoom1 ‹-i 21› ‹s›
müt kääbuslik mäe- v. maavaim. *Küll aga kuuleb pisikeste gnoomide kopsimist vahetpidamata: mägede vaikus on petlik, igal silmapilgul on vaim ärkvel .. J. Semper.

gorgo ‹6› ‹s›
müt hirmuäratav naisolend kreeka mütoloogias. Kolmest gorgost on tuntuim Medusa.

graatsia ‹1› ‹s›

1. liigutuste ja rühi ilu, nõtkus. Täiuslik, naiselik graatsia. Liigub veetleva graatsiaga. Temas, temal on loomulikku graatsiat. *Ta liigutustel oli see veidi edvistav graatsia, mis omane kassidele, kui nad katsuvad käpakesega vett .. R. Roht. | piltl. Ehitise, joonte, vormide graatsia.
2. müt rõõmu ja ilu jumalanna rooma mütoloogias. Üks kolmest graatsiast.
3. graatsiline naine. Iluvõimlemise maailmameistrivõistlustele oli saabunud graatsiaid 20 maalt. *Seal meie kaks graatsiat, Margarete ja Siiri .. V. Pant.

greif ‹-i 21› ‹s›
müt muinasjutuline kotka pea ja tiivulise lõvikehaga olevus

grüps ‹-i 21› ‹s›
müt greif

haldjas ‹-ja, -jat 2› ‹s›
müt looduses, elamus vm. valitsev kujuteldav üleloomulik olend, (kaitse)vaim. Usk haldjatesse. Uskumused haldjatest. Head ja pahad haldjad. *Tallinnast Viru poole kutsuti laeva vaimu haldjaks .. L. Meri.
▷ Liitsõnad: kodu|haldjas, kolde|haldjas, laeva|haldjas, maa|haldjas, maja|haldjas, mets|haldjas, mäe|haldjas, tule|haldjas, veehaldjas.

harpüia ‹6› ‹s›
müt vanakreeka mütoloogias poolnaisena, poolröövlinnuna kujutatud kuri õhuvaim

hesperiidid ‹-de 21› ‹s› pl
müt kaugel läänes kaunis aias Hera kuldõunu valvavad jumalikud naisolendid

hiid ‹hiiu 21› ‹s›

1. müt üleloomulike omaduste ja võimetega inimesekujuline olend
2. hiiglane. Mees oli suur, lausa hiid. *.. sa kääbus vapruses, hiid nurjatuses! G. Meri (tlk). *Metsa hiiud maha saeti. B. Alver. || ‹liitsõna esiosana› (hrl. oskussõnades:) väljendab ebatavalist suurust, hiiglaslikkust olulise omadusena; näit. hiidhai, -küülik, -meteoriit, -mürkel, -sõnajalg
▷ Liitsõnad: tööstushiid; luule|hiid, mõttehiid.
3. astr hiidtäht. Punased, kollased, valged hiiud. Enamik palja silmaga nähtavaid tähti on hiiud.

hiid|vägilane
müt olend, kellel on nii hiiu kui vägilase omadusi. Eesti muistendite hiidvägilased Kalevipoeg ja Suur Tõll.

hiis ‹hiie, hiit 35› ‹s›
müt muistsel ajal pühaks peetud mets, salu, kus käidi palvetamas v. ohverdamas. Püha hiis. Muistsete eestlaste hiied olid harilikult lehtpuusalud. || salu, metsatukk. *..hõisata, nii et metsad ja hiied kesk soid ja rabu vastu kajaksid. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: ohvri|hiis, tammehiis.

hingede|aeg
müt eesti rahvausundis surnute mälestamisele pühendatud aeg (hrl. mihkli- ja mardipäeva vahel). Hingedeaja kombed. Usuti, et surnute hinged külastavad hingedeajal kodusid.

hinge|loom [-a]
müt loom (näit. rändlind, uss), kes vana uskumuse järgi oli surnu hinge kandja

hüdra ‹6› ‹s›

1. zool üksikult elunev mageveepolüüp hüdraloomade klassist
2. müt veemadu

ilma|sammas

1. müt maailma tugi, alussammas. *Taevad peavad kõikuma, maa peab tudisema, ilmasambad tuikuma, siis tuleb ots.. A. H. Tammsaare.
2. piltl miski jääv v. igavene; väga vanaks elanud inimene. *Ilmasambaks pole veel keegi jäänud. Ei tea, mis ilmasammas küll mina pean olema. E. Õun.

järve|haldjas
müt

kaitse|jumal
müt. *Igal Sumeri linnriigil oli oma kaitsejumal. H. Palamets.

kaitse|jumalanna
müt. Hõimu, linna kaitsejumalanna.

kaitse|vaim
müt hrl. ehitisi v. loodusobjekte kaitsev üleloomulik olend. Kotermann oli laeva kaitsevaim. Metsa, sauna kaitsevaim.

kaos ‹-e 4› ‹s›

1. tohutu segadus, korralagedus, tohuvabohu; (millegi) segapuder, virvarr. Värvide, kujutluste, tundmuste kaos. Sündmuste kaos. Püüdis faktide kaoses mingit korda luua. Mõtetes valitses kaos. Majanduslik kaos. *Suur kaos valitseb meie väikeses majapidamises: meie tuba on koristamata, meie pood kasimata .. O. Luts.
2. müt korrapäratu, vormitu ürgaine enne maailma tekkimist (vanakreeka mütoloogias)

kariit ‹-i 21› ‹s›, kariidid pl
müt armsuse ja veetluse jumalannad kreeka mütoloogias

keerub ‹-i 2› ‹s›

1. müt inimese pea ja härja v. lõvi kehaga tiivuline olend assüüria-babüloonia mütoloogias
2. kirikl paradiisi väravavalvur; kõrgem ingel. *Keerub seisab Looja ees. F. R. Kreutzwald. | (võrdlustes). *.. nagu karistav keerub seisis ta [= preili] nüüd Jaani ees .. A. Kitzberg.

kentaur ‹-i 21› ‹s›
müt inimese ülakeha ja hobuse kere ning jalgadega olend kreeka mütoloogias

koidu|jumalanna
müt. Roomlaste koidujumalanna Aurora.

kontakt|maagia
müt mõjustamine esemega, mis on mõjustatavaga kuidagi ühenduses

ktooniline ‹-se 5› ‹adj›
ka müt maa-alune, allmaa-. *Neil pole nimelt keldrit, kus roomaksid rotid, maod, draakonid ja muud süvapsühholoogilised ning ktoonilised olendid. M. Unt.

kuld|villak

1. müt kreeka antiikmütoloogias õnne toov kuldne jääranahk. Argonautide retk Kolchisesse kuldvillaku järele.
2. piltl miski ihaldatav

kuu|jumal
müt. Vanaegiptuse kuu- ja tarkusejumal Thoth.

kuu|jumalanna
müt. Kreeka kuujumalanna Selene.

kättemaksu|jumalanna
müt. Kreeka kättemaksujumalannad erinnüsed.

laar2 ‹-i 21› ‹s›
müt kodukolde, linna, põllu ja tee kaitsevaim vanadel roomlastel

lemuur ‹-i 21› ‹s›
müt (Vana-Rooma usundis:) surnu kummitav vaim, viirastus, kodukäija

lendva ‹1› ‹s›

1. müt nõianool, mille kuri inimene saadab sõnadega v. tuulega looma v. inimest rabama
2. (nõianoolest tulnud) äkiline haigus v. valu. a. van rabandus. *Löögu lendva läbi su lehmad ja lambad .. M. Metsanurk. *Vanal ajal .. siis oli üksainus surmatõbi – lendva! .. siis öeldi ikka, et mis muud – lendva lõi läbi! P. Vallak. b. kõnek (äkiline) selja-, nimmevalu. *Minul lõi talvel lendva kontidesse .. H. Sergo. *.. lendva murdis jälle ta ristluis. A. Mälk.
3. müt kratt, pisuhänd. *Pisuhänna asemel öeldi ka tulihänd, tulekera, tulehaga, tulik, lendva .. L. Meri.
4. kõnek torm, maru. *„Kisub lõunatormiks! Nüüd tuleb vist üsna lendvat!” ütles Aadu. A. Mälk.
5. kõnek kiirus, tamp. *Mul oli parajasti ka kole kiire, nagu mul alati on igavene lendva peal .. O. Tooming.