[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

astro|fotomeetria
astr taevakehade heleduse mõõtmine ja sellega tegelev astronoomia haru

kaug|mõõtmine ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
tehn kaugelt mõõtmine; mõõtetulemuste edastamise meetodeid ja seadmeid hõlmav telemehaanika haru, telemeetria

kontroll|mõõtmine ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
kontrolliv (üle)mõõtmine. Kontrollmõõtmised kinnitasid saadud tulemust.

kronometraaž ‹-i 21› ‹s›
millekski kuluva aja täpne mõõtmine, kronometreerimine. Tööoperatsioonide kronometraaž.

mikromeetria ‹1› ‹s›
tehn pikkuste täpne mõõtmine

mõõde ‹mõõte 18› ‹s›
‹hrl. liitsõna genitiivse esiosana› mõõtmine. Ülitäpsed mõõted vastavate aparaatidega.

selenograafia ‹1› ‹s›
astr Kuu pinnamoodustiste kirjeldamine, mõõtmine ja kaardistamine

sensitomeetria ‹1› ‹s›
fot valgustundliku fotomaterjali omadusi väljendavate suuruste (valgustundlikkuse, kontrastsuse jm.) mõõtmine

silma|mõõt

1. mõõtmine silmaga hinnates; võime nii mõõta. Määras tee laiuse, puu kõrguse silmamõõduga. Lõikab seeliku silmamõõdu järgi välja. Silmamõõt valetas. Tal on hea, õige, täpne, treenitud silmamõõt. Silmamõõtu arendama.
2. (võrgusilma mõõtmete kohta). Väikese silmamõõduga püünis.

somatomeetria ‹1› ‹s›
inimkeha mõõtmine, antropomeetria haru

spiromeetria ‹1› ‹s›
med sisse- ja väljahingatava õhu mahu mõõtmine

takistus|termomeeter
el tundlik termomeeter, millega mõõtmine põhineb metallide ja pooljuhtide võimel muuta sõltuvalt temperatuurist oma elektritakistust

triangulatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. geogr punktide vahemaa geodeetiline mõõtmine kolmnurkade süsteemi abil
2. aiand kolmnurkpookimine

täppis|mõõtmine ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
tehn väga täpne mõõtmine

ökonomeetria ‹1› ‹s›
maj majandusnähtuste ja -protsesside kvantitatiivne mõõtmine; vastav teadusala