[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

juure|pess
bot mets puude, eriti kuuse ja männi juurte ja tüve alumise osa südamemädanikku tekitav seen (Fomitopsis annosa)

männi|-juureürask
zool männi juurekaela ja juuri kahjustav läikivmust ürask (Hylastes brunneus)

männi|kasv
männi noor oksa v. ladva jätk. Noored helerohelised männikasvud. Männikasvude leotis, tee.

männi|-koorepõletik
mets männi koort ja puitu kahjustav roosteseenest põhjustatud haigus, männi-koorerooste

pedakane ‹-se 5› ‹adj›
männipuust, männi-. *Löö sa nüüd, [ammu] kasene kaari, / pedakane vinn, viruta.. A. Annist (tlk).

peerg ‹peeru 21› ‹s›
ka etn pikk männi- v. kasepakust kistud laast, pird. Peerge kiskuma, tõmbama. Pakust lõhestati peergusid. Pani, pistis peeru pilakusse, pihtide vahele. Peerg põles pilakus, ahjurinnas. Perenaine süütas leelõukas peeru. Peergu niistama, nuuskama. Valgustuseks põletati peerge. Istuti peeru valgel. Mehed punusid peergudest korve.
▷ Liitsõnad: kase|peerg, männipeerg; krohvipeerg.

pide ‹-me 3› ‹s›

1. eseme osa, millest kasutamisel kinni võetakse v. hoitakse, käepide. Luust pidemega nuga, hõbedast pidemega kepp. Inkrusteeritud pidemega kinžall. Kulunud pidemega sirp. Käsi on mõõga pidemel, pidemes. Liiga jämeda pidemega reket väsitab kätt. Lõi pussi pidemeni maasse. Surus käed käru pidemetele. Pitsat oli valmis, polnud muud kui pide taha panna. *.. Peeter oli võtnud käed [jalgratta] pidemeilt ja hoidis juhtrauda enda arvates uljal moel üsna keskpaiga juurest. V. Beekman. || hoob, kang. *Armatuurlauale [lennukis] olid monteeritud kõik vajalikud .. juhtimise pidemed ja raadiotelefon. E. Puusepp.
▷ Liitsõnad: käe|pide, mõõga|pide, noa|pide, saepide; hõbe|pide, luu|pide, pronks|pide, puu|pide, vaskpide.
2. koht, kuhu toetuda, millest kinni haarata v. kus (ka pilguga) peatuda, pidepunkt. Libe jääserv ei pakkunud sõrmedele pidet. Jalgadel pole pehmes mudas õiget pidet. Otsib mäeküljelt, kaljuseinal jalale pidet, et mitte alla libiseda. Udune sügisöö ei pakkunud silmale ühtki pidet. Pilk eksleb ruumis ringi, leidmata kindlat pidet. *Mõis müüakse Timo võlgade katteks muidugi maha ja meil pole seal enam niigi palju pidet ega paika kui siiamaani. J. Kross. || piltl midagi sellist, millele võib toetuda v. millest kinni haarata v. hoida, tugi. Uued avastused ja leiud pakuvad pidet väitele, et.. Mingi pide peab elus olema. Selliseks arvamuseks polnud tegelikult mingit pidet. Otsib teise sõnadest mingit kindlamat pidet, millest kinni haarata. See lootus oli seni ta hingele pidet pakkunud. Sina oled ainus pide, mis mind siin veel paigal hoiab. *.. Paaljaagu ligemaks hindamiseks õieti puudusid pidemed. Ta võis olla härra, võis aga ka olla midagi muud.. K. A. Hindrey.
▷ Liitsõnad: mõttepide; hinge|pide, ihu|pide, keha|pide, kõhupide.
3. ‹ka pl.› see, mis midagi kinni hoiab v. ühendab, eseme ühendav osa. Tool nagiseb pidemetest, on pidemetest lahti tulnud. Riiv oli ukse küljes ripakil, ilmselt pidemetest lahti murtud. Mitmesuguse konstruktsiooniga pidemed treiterade kinnitamiseks. Piik kinnitatakse pideme abil varre külge. | piltl. *Minu hing oli pidemetest lahti kangutatud. E. Vilde. || piltl seos, side, ühendus. Ta oli sündmuste käiguga juba pidet kaotamas. Perekondlikest pidemeist võib end ainult ajutiseks lahti kiskuda. Su pide eluga võiks olla tugevam. Sellel kõigel pole vähimatki pidet tegelikkusega. *Elu on lõppemas, mõtted ja mälestused on ainsad pidemed, mis teda selle maailmaga veel ühendavad. M. Traat.
4. sõj padrunipide. Pidemes on veel kolm padrunit. Võttis automaadi magasinist pideme välja. || pidemetäis. Kaks pidet padruneid. Vajutas padrunisalve uue pideme padruneid.
5. ‹pl.› murd okaspuu, eriti männi okkad. *.. tulid sipelgad ja tegid sinna pidemeist ilmatu pesa. M. Raud.