[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

muutlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
muutuv (sageli iseloomuliku omadusena), muutus(t)ele alluv, ebapüsiv. Kevadised muutlikud ilmad. Muutliku suunaga tuul, muutlik pilvitus. Muutlikud tähed 'tähed, mille heledus, spekter jt. karakteristikud (perioodiliselt) muutuvad'. Segased ja muutlikud ajad. Õnn on muutlik. Naise meel olevat muutlik. Maailmas on kõik muutlik ja kaduv. *Heitlik leek nagu muutlik loomus: kuhu tuul, sinna tema. N. Baturin.