[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

muinas|jutt [-jutu]

1. rahvajutt (v. sellelaadne kirjandusteos), milles on valdav kunstiline väljamõeldis ning tegevus toimub hrl. imepärases maailmas. Legendilaadsed, novellilaadsed muinasjutud. Idamaade muinasjutud. Grimmi, Anderseni muinasjutud. Muinasjutud rumalast hiiust, Vanapaganast. Vanaema jutustas, rääkis lastele muinasjutte. Lapsed kuulavad, loevad muinasjutte. See on uskumatu, lausa muinasjutt, justkui muinasjutt, justkui muinasjutus.
▷ Liitsõnad: ime|muinasjutt, looma|muinasjutt, nõidusmuinasjutt; kunstmuinasjutt.
2. väljamõeldud lugu, luiskelugu. Ärge rääkige muinasjutte, nii see olla ei saanud. Keegi ei usu enam tema muinasjuttu raskest lapsepõlvest.