[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

moor1 ‹-i 21› ‹s›
kõnek eit, vana naine; (harvemini:) ema, memm. Elasid kord vaar ja moor. Hallipäine, krimpsus, küürus, aga veel käbe, hakkaja, kraps moor. Riiakas, kiuslik, torisev moor. Keegi ligi üheksakümneaastane moor. Mooride jutuvada. Poeg rääkis pisarsilmil oma kadunud moorist. *Tuli Tsilga peremees perenaisega, Mäeveere taat oma mooriga .. R. Roht.
▷ Liitsõnad: jutu|moor, kaardi|moor, klatši|moor, kosja|moor, kupu|moor, mustlas|moor, naabri|moor, nõia|moor, vana|moor, ämmamoor.

moor2 ‹-i 21› ‹s›
van moorlane, mooramaalane. *Orjaja moor on – roomav kui elajas; / mässaja moor on – kuri kui elajas; / moor on ikka elajas! Juh. Liiv.