[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

absorbent ‹-bendi 21› ‹s›
füüs keem absorbeeriv aine, eriti vedel v. tahke aine, milles gaas v. gaasisegu osis absorbeerub. Gaas lahustub absorbendis.

aero|dünaamiline
aerodünaamikasse kuuluv, selle seadusi järgiv, neist seadustest tulenev v. nende rakendamisel põhinev jne. Aerodünaamiline takistus, suusahüppestiil. Maale naasva kosmoselaeva aerodünaamiline pidurdus. Lennuki aerodünaamilised omadused. Aerodünaamiline toru tehn seade, milles tekitatakse kiire õhuvool (näit. lennukimudelite katsetamisel), tuulekanal.

ahi ‹ahju 32› ‹s›
seade, ehitis, milles kütuse põlemisel vm. keemilise reaktsiooni tagajärjel, samuti elektrienergia muundumisel eraldub soojus. a. (ruumide kütmiseks, toidu valmistamiseks). Tellistest, pottkividest, kahhelkividest ahi. Lai madal Vene ahi. Kõrge püstlõõriga Hollandi ahi. Valgeks lubjatud ahi. Ahju kolle, lõõrid, põrand, lagi. Pottsepp teeb, laob ahju. Ahju kütma. Pane tuli ahju, ahi küdema. Tegin tule ahju. Ahi köeb hästi, ajab suitsu sisse. Küdevat ahju tuleb segada, et tukid ühtlaselt ära põleksid. Ahi on köetud. Perenaine pani leivad ahju. Liha on ahjus. Just ahjust võetud, tulnud saiad. Taat kobis ahju peale magama. b. ‹hrl. liitsõna järelosana› tehn (tehnoloogiliseks kuumutamiseks). Ühe-, mitmekorruseline ahi. *Ahjude loitel hõõguv sulatis siin / retordist vormidesse surutakse .. G. Suits.
▷ Liitsõnad: elektri|ahi, gaasi|ahi, grill(imis)|ahi, kahhel|ahi, keris|ahi, leiva|ahi, malm|ahi, plekk|ahi, pott|ahi, prae|ahi, raud|ahi, rehe|ahi, röstimis|ahi, sauna|ahi, suitsu|ahi, suitsutus|ahi, tellis|ahi, toa|ahi, umb|ahi, vanniahi; induktsioon|ahi, kamber|ahi, karastus|ahi, kuivatus|ahi, kuumutus|ahi, kõrg|ahi, küpsetus|ahi, lubja|ahi, martään|ahi, muhvel|ahi, põletus|ahi, pöörd|ahi, sulatus|ahi, šaht|ahi, tellise|ahi, tiigel|ahi, toru|ahi, trummel|ahi, tunnel|ahi, tõrva|ahi, utte|ahi, valuahi.

alveool ‹-i 21› ‹s›
somp
1. anat õõs lõualuus, milles paikneb hambajuur, hambasomp; ‹pl.› keel hambavall
▷ Liitsõnad: hambaalveool.
2. anat muljas moodustis, näit. kopsus, mõnedes näärmetes
▷ Liitsõnad: kopsualveool.

ameti|juhend
juhend, milles on fikseeritud vastaval ametikohal töötaja kohustused, õigused ja vastutus

amfibrahh ‹-i 21› ‹s›
kirj värsijalg, milles kahe lühikese (v. rõhutu) silbi vahel on üks pikk (v. rõhuline) silp (˘-˘), näit. sireeni

amiin ‹-i 21› ‹s›
keem ammoniaagi derivaat, milles üks v. rohkem vesinikuaatomit on asendunud orgaanilise radikaaliga

analoog|arvuti
info arvuti, milles andmeid töödeldakse analoogkujul ja mille talitlus on analoogiline mingi teise süsteemi käitumisele (vastandina digitaalarvutile)

analüütiline ‹-se 5› ‹adj›
analüüsi rakendav, analüüsil baseeruv; analüüsiv, eritlev. Kulude analüütiline arvestus. Terav analüütiline mõistus. Analüütiline geomeetria 'geomeetrilisi tõdesid algebraliselt uuriv matemaatika haru'. Analüütiline keemia 'ainete koostise määramisega tegelev keemia haru'. Analüütilised kaalud 'võrdõlgsed kangkaalud hrl. laboratoorseteks mõõtmisteks'. Analüütiline filosoofia '20. saj. Lääne filosoofia juhtivaid suundumusi, mis peab filosoofilise analüüsi ideaaliks mõtete selgust ja loogilist esitust ning väidete argumenteeritud põhjendamist'. Analüütiline psühholoogia 'psühhoanalüüsi erikuju, milles rõhutatakse kollektiivse alateadvuse tähtsust inimese hingeelus ja käitumises'. Analüütilised keeled 'keeled, milles sõnadevahelisi suhteid väljendavad mitte niivõrd muuteafiksid, kuivõrd abisõnad ja sõnade järjekord'. Analüütiline vorm 'kahe v. rohkema sõna abil väljendatav sõnavorm'.

anapest ‹-i 21› ‹s›
kirj värsijalg, milles kahele lühikesele (v. rõhutule) silbile järgneb pikk (v. rõhuline) silp, (˘˘ˉ)

andme|baas
info loogiliselt seotud andmete kogu, milles saab andmeid sellekohase programmiga valida ja töödelda. Õigusaktide, oskuskeelekorralduse, eestikeelse kõne andmebaas. Elektrooniline, veebipõhine andmebaas. Andmebaasi looma, projekteerima, haldama. Andmebaasist infot otsima. Andmebaasi kasutama.

anteriid ‹-i 21› ‹s›
bot eostaimede paljunemisorgan, milles valmivad isassugurakud

apoteoos ‹-i 21› ‹s›

1. kangelase, valitseja jumalustamine ning sellega seotud kombetalitus Vana-Kreekas ja -Roomas
2. mõne sündmuse, isiku v. idee (avalik) ülistamine. Poeem on apoteoosiks revolutsioonile.
3. etenduse, kontserdi vms. pidulik lõpp-pilt v. osa, milles ülistatakse rahvast, kangelast, õigluse võitu jne. Ooperi, filmi apoteoos.

ase ‹-me 3› ‹s›

1. millegi kunagi olnu asupaik (kus tavaliselt on sellest säilinud jäänuseid v. jälgi). Muistse asula, maalinna ase. Kirjaniku sünnimaja ase. Heinakuhjade, viljarõukude, puuriitade asemed. Kunagise kaevu ase. Äsjase lõkke ase. *Aga siis kuivab ka järv .. ja asegi kattub kasvude ja kõrgete puudega. M. Metsanurk. || millegi survel v. vajutamisel kuhugi jäänud jälg. Istumise ase samblamättas, heinarõugus. Pea ase padjas. Näpitsprillide ase ninaseljal. || (tänapäeval harvemini:) koht, millel v. milles miski v. keegi asetseb. Tuleb leida telgile sobiv ase ning see puhtaks rookida. Klaveri jaoks pole siin õiget kohta ega aset. Igaühel oli lauas oma ase, peremehe ase oli laua otsas. *.. kuni aelev elajas lükkas ühe [väravaposti] oma sarvedega pikali ja teine kangiga kaaluti välja oma asemest. M. Raud.
▷ Liitsõnad: ahju|ase, elu|ase, haua|ase, kaevu|ase, kuhja|ase, lõkke|ase, maja|ase, riida|ase, rõugu|ase, sao|ase, sauna|ase, tee|ase, tuha|ase, tule|ase, voodiase; jalaase.
2. voodi vm. magamiskoht. Pehme, kõva, mugav, kitsas ase. Külalisele tehti ase diivanile, lakka värsketesse heintesse. Lamab, vähkreb unetuna asemel. Õhtul heitsime, pugesime asemele. Hommikul ei tahtnud kuidagi soojalt asemelt tõusta. Aset kohendama, üles tegema. Kellega sa nüüd aset jagad? Hommikul kiida aset, õhtul ilma. *Siis liigutas vanamees end asemel, nii et säng nagises .. A. H. Tammsaare. || kodulooma magamiskoht (hrl. inimese valmistatud). Lehmadele pandi põhku alla, tehti kuivad asemed. Koer tegi endale kuuti aseme.
▷ Liitsõnad: magamis|ase, puhke|ase, une|ase, ööase.

assimilatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. samataoliseks muutmine, sarnastamine; samataoliseks muutumine, sarnastumine; endasse liitmine v. sulatamine; millessegi liitumine v. sulamine. Rahvusliku eripära, kultuuri erijoonte assimilatsioon. Vähemusrahvaste järkjärguline assimilatsioon. || keel hääliku muutumine naaberhääliku sarnaseks. Osaline, täielik, progressiivne, regressiivne assimilatsioon. ks-i assimilatsioon ss-iks.
2. biol organismis toimuv biokeemiliste protsesside kompleks, milles lihtsamaist aineist tekivad keerukamad (organismi koostisosad v. varuained), anabolism; ant. dissimilatsioon

au ‹part au 14› ‹s›

1. eetika kategooria, milles väljendub ühiskonna v. sotsiaalse rühmituse positiivne hinnang inimese, kollektiivi vms. kohta; hea nimi; arusaamine enda väärtusest, subjektiivne autunne. Igaühele on kallis oma perekonna, suguvõsa, kooli, võistkonna, kollektiivi, rahva, riigi, kodumaa au. Kõik on oma pataljoni, rügemendi au eest väljas. Kellegi au haavama, määrima, teotama, rüvetama. Oma au kaitsma, jalule seadma. Meeskonna au on mängus. Vannub oma au nimel, et see on tõsi. Lausa lurjus, kel pole häbi ega au. Kartulikoorimine ja nõudepesemine ei käi ühegi mehe au pihta. || seksuaalne puutumatus, süütus, neitsilikkus. Mõisahärra oli röövinud talupoja mõrsja au.
▷ Liitsõnad: mundri|au, ohvitseri|au, seisuse|au, spordi|au, sõjameheau; neitsiau.
2. austus, lugupidamine. Igavene au langenud kangelastele! Talle on tähtis au ja kuulsus, mitte raha. Talle sai, langes osaks see au. Halb õppeedukus ei tee koolile au. Vanad kombed on jälle au sees. Au ja kiitus vaevanägijaile. Istuge meie lauda, tehke meile seda au. Vana kooliõpetaja maeti auga maha, orkester mängis ja koor laulis. || [kellegi, millegi] auks austamiseks; tähistamiseks. Vabariigi aastapäeva, juubeli auks. Tõstame klaasid meie lugupeetud külaliste auks. Vanaisa auks anti talle nimeks Kristjan. || auga täiesti, igas suhtes, igati. On puhkuse, preemia auga ära teeninud. Antud lubaduse täitsid nad auga. See raamat kannatab auga välja ka kõige rangema kriitika.
3. lugupidamist, austust äratav isik, tegevus, nähtus vms. Jaan oli klassi au ja uhkus. Habe mehe au. *Eks ta ole meilegi siis isaga auks: näe, tütar koolitatud inimene .. M. Sillaots. || auväärne võimalus, juhus jne. Kellega on mul au (rääkida, tuttavaks saada)? Mul on au tervitada, ilmuda, teatada. Mul oli au seda koosolekut juhatada. || hrl van (auväärse positsiooni, ameti vms. kohta). *Olgu siis, sõbrad, ma tahan teie soovi täita ja vanema au vastu võtta. A. Saal. *Kas ta [= kubjas] ei tõstvat teda [= Miinat] emanda ausse? E. Vilde.

aur ‹-u 21› ‹s›

1. ka füüs vee gaasiline olek; gaas, mida on võimalik ainult rõhu suurendamisega veeldada (v. tahkestada); (üldkeeles tihti ka:) gaas, milles on vedela aine piisakesi. Küllastunud, küllastumata ehk ülekuumenenud, üleküllastunud ehk allajahtunud, kuiv, niiske aur. Tehnoloogiline aur. Vedur laseb pahinal auru välja. Lokomobiil on auru all 'töövalmis'. Auruga kütma, soojendama. Vesi keeb ning ajab auru. Vesi muutub auruks. Mürgised aurud. Õhk oli raske soo, raba, sulava maa aurudest. Pesuköök paksu valget auru täis. *Põhjapõder, väike, aga visa, / veab me nartat, / auru pahvib koon. V. Sõelsepp.
▷ Liitsõnad: alkoholi|aur, bensiini|aur, elavhõbeda|aur, vee|aur, väävliaur; hinge|aur, põua|aur, uduaur.
2. piltl kõnek alkoholiuim, joove, purjusolek. Meestel olid kõvad aurud sees. Kui auru peale võtab, siis lärmab ja mürgeldab. Tublisti, parajalt, natuke, veidi, pisut auru all.
▷ Liitsõnad: viina|aur, õlleaur.
3. piltl kõnek (hrl. püsiühendites:) pinge, hoog, press, mahv. Töötab, tormab, läheb täie auruga. Pane auru juurde! Kas aur otsas? *.. pidi viimase auru peale panema, muidu polnud võimalik. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kondiaur.

automaat|relv
sõj tulirelv, milles laadimine ja järjekordne lask toimuvad automaatselt

autori|tekst
kirj teksti osa, milles autor vahetult, enda nimel pöördub lugeja poole. Dialoog ja autoritekst.

baari|kapp [-kapi]
kapi osa, milles hoitakse alkohoolseid jooke

daktül ‹-i, -it 2› ‹s›
kirj värsijalg, milles pikale (v. rõhulisele) silbile järgneb kaks lühikest (v. rõhutut) silpi (–́ᴗᴗ), näit. laulsime

deklaratsioon ‹-i 21› ‹s›

1. ametlik, pidulik avaldus, oma seisukohtade avalik teadaandmine; dokument, milles kuulutatakse pidulikult välja valitsus(t)e, partei(de) v. organisatsiooni(de) põhiseisukohad teat. küsimustes. ÜRO inimõiguste deklaratsioon. Õpetajate maailmaorganisatsiooni kutse-eetika deklaratsioon. || üldsõnaline deklareerimine, paljasõnaline avaldus v. lubadus. Tarvis on tegusid, mitte tühipaljaid deklaratsioone. Lubadused kipuvad deklaratsioonideks jääma. See nõue jäi kahjuks ainult deklaratsiooniks.
2. maj tolli-, kindlustus- vm. asutusele esitatav kaubaloetelu tollimaksude tasumiseks; teadaanne maksuametile vm. finantsorganile tulude, varanduse jms. kohta. Ametiisiku majanduslike huvide deklaratsioon. Käibemaksu deklaratsioon. Deklaratsiooni täitma, esitama. Kirjutasin deklaratsioonile alla.
▷ Liitsõnad: maksu|deklaratsioon, tolli|deklaratsioon, tuludeklaratsioon.

diafragma ‹6› ‹s›

1. anat vahelihas
2. füüs fot valguskiirte teel olev läbipaistmatu vahesein, milles on ava. Fotoaparaadi diafragma.
▷ Liitsõnad: iirisdiafragma.
3. keem poorne vahesein elektrolüüsivannil
4. tehn (tugevdav, eraldav) vahesein, vaheplaat

difraktsiooni|võre
füüs avade ja tõkete süsteem, milles toimub (valguse) difraktsioon

disjunktiivne ‹-se 2› ‹adj›
eraldav, liigitav. Disjunktiivsed konjunktsioonid. Disjunktiivne otsustus 'otsustus, milles ühe subjektiga saab ühendada ainult ühe tunnuse mitmest'.

dispersiooni|keskkond
keem füüs aine, milles hõljuvad teise aine pihustunud osakesed

dissimilatsioon ‹-i 21› ‹s›
ant. assimilatsioon
1. biol organismis toimuv biokeemiliste protsesside kompleks, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ning vabaneb energiat, katabolism
2. keel kõrvuti v. lähestikku olevate samasuguste häälikute erisuguseks muutumine. Dissimilatsiooni teel sai rekrutist nekrut.

dokk3 ‹doki 21› ‹s›
info sülearvuti lauapealne lisaplokk, milles on akulaadur, lisaketas, laiendmoodulid jne

džemm ‹-i 21› ‹s›
keedis, milles puuviljad v. marjad on katki keenud ja siirup tarretisetaoline

eba|fookus
füüs punkt, milles lõikuvad nõgusläätse v. kumerpeegli toimel hajunud paralleelse kiirtekimbu kiirte pikendused

ehk
I. ‹adv› osutab oletatavale v. loodetavale võimalusele, milles siiski ei olda päris kindel: võib-olla, vahest. Ehk tuleb mulgi minna. Ehk oli paremgi, et ta seda ei näinud. Ehk polegi midagi juhtunud. „Ehk ta ei tulegi enam,” kahtles mees. Ehk ta eksis pimedas ära? Ehk ta on haige! See asi annab ehk veel korraldada. Ta hakkab ehk varsti pärale jõudma. Teda ei ole ehk enam kuigi kauaks. Sellel jutul on ehk tõepõhja ka! Mis ta seal seisab, ootab ehk kedagi? Päeva peale läheb ehk soojemaks. Tänaseks ehk aitab õppimisest. Ta on noor mees, ehk paraneb veel. Küsi temalt, ehk tema teab. Praegu küll ei saa, ehk kunagi tulevikus. Leiba ja piima seal ehk ikka leidub. Seda juhtub ehk kord kogu suve jooksul. Tema jaoks oli see ehk ainult huvitav ajaviide. Kõigile ehk ei meeldi see raamat. Seal edasi on ehk kuivem. Silo oli vähe, viis-kuus tonni ehk. Kas ma ei peaks ehk sellest vennale rääkima? Vaatab ringi, kas ehk mõni tuttav teda ei näe majja minemas. Ta on ehk pisut kõhnavõitu. „Millal sa tagasi jõuad?” – „Ehk lõuna paiku.”. *Naabrite vahekord oli Jussi surmast saadik ehk pinevam kui kunagi enne. A. H. Tammsaare. | esineb koos teise võimalikkust väljendava sõnaga. Vahest ehk Mihkel teab sellest midagi. Seal võis olla paar-kolmkümmend inimest, vahest ehk rohkemgi. *Värske kala kalapoes jäi nägemata ... Võib-olla ehk kevadel, lohutas end Märt. R. Sirge. || esineb tagasihoidlikus kõnetluses, eriti mingi soovi v. palve korral. Teate ehk öelda, kus asub Maakri tänav? Ehk saad mulle paar krooni laenata? Sa ehk oled nii lahke ja juhatad võõra tee peale! Kas sul on ehk mõni minut aega? Ehk võiksite mind pisut aidata! Ehk on sul raha vaja? Ma ehk segan teid, kui siin pisut kirjutan? Sul on ehk igav? Ma ehk toon sulle veidi süüa? || kõnek kasut. ebamäärases, pooleldi nõustuvas vastuses mingi küsimuse peale. „Kas sa tuled õhtul?” – „Ehk tulen ka.”. *„Kas laudpõrandal tantsida ka lubad?” küsis Mari peremehelt. – „Küllap näis,” vastas Andres. „Ehk ka, kui ise puhtaks küürid.” A. H. Tammsaare.
II. ‹konj›
1. ühendava sidesõnana:. a. seob sünonüümseid, üht ja sama mõistet tähistavaid v. teat. kontekstis samatähenduslikult kasutatud sõnu. Isohüps ehk samakõrgusjoon. Diameeter ehk läbimõõt. Vokaal ehk täishäälik. Kalender ehk varasema nimetusega tähtraamat. Kõmri ehk uelsi keel. Vääna ehk Tõdva jõgi. Uue- ehk Vastse-Kasaritsa. *Paterdan kõrkjais ja leian sealt ilusaid susipurikaid ehk hundinuie .. O. Luts. b. seob kaht väljendit, milledest viimane selgitab esimest v. annab seda edasi teiste sõnadega. Soode üldpindala on 9340 km² ehk 20,7% Eesti territooriumist.
2. van ka kõnek või. *Ja siis tuleb ehk läheb üks ja teine rongi ootaja. V. Ridala. *.. tulge minu tuppa ja istuge seal, ehk visake voodisse pikali. O. Luts.
3. van ehkki, kuigi, olgugi et. *Särgava rahva meeleolu ei näinud olevat just mitte kõige lõbusam, ehk selles ei heinakoristamise töö ega ka ilm ei võinud olla süüdi. E. Särgava.

eksami|aine
õppeaine, milles sooritatakse eksam

ekvivalent ‹-lendi 21› ‹s›

1. ese v. suurus, millega teist, sama väärtusega eset v. suurust saab asendada v. väljendada. Eesti vanasõnade vene ekvivalendid.
2. maj kaup, milles väljendub teise kauba väärtus. Raha on kauba ekvivalent.
3. keem ekvivalentmass

elavhõbe|baromeeter
füüs baromeeter, milles õhurõhku näitab klaastorus oleva elavhõbedasamba kõrgus

elavhõbe|lamp
füüs gaaslahenduslamp, milles elektrilahendus tekitatakse elavhõbedaaurus

elavhõbe|manomeeter
füüs manomeeter, milles rõhku näitab klaastorus oleva elavhõbedasamba kõrgus

elavhõbe|termomeeter
füüs termomeeter, milles temperatuuri näitab klaastorus oleva elavhõbedasamba kõrgus

elekter ‹-tri, -trit 2› ‹s›

1. el elektrilaengud koos nendest tingitud elektromagnetiliste väljadega; üldnimetus nähtustele, milles ilmneb elektrilaengute liikumine ja vastastikune toime. Positiivne, negatiivne elekter. Juuksed läksid kammides elektrit täis.
2. elektrienergia. Elektriga varustamine. Tehas, masin käib, töötab elektriga, elektri jõul.
3. elektrivalgus. Vajutas elektri põlema. Kustutas elektri. Kas teil on suvilasse elekter sisse pandud? *Õhtu langes üle linna .. Elekter süttis. F. Tuglas.
4. kõnek elektriala. Õpib tehnikumis elektrit.
5. piltl pinge, pinevus. Õhk on elektrit täis; õhus on (tunda) elektrit 'olukord on pinev'.

elektri|nähtus
nähtus, milles määrav osa on elektrilaengul v. -väljal. Välk on looduslik elektrinähtus.

elektron|lamp
el elektrovaakumseadis, milles elektronivoogu tüüritakse elektroodidevaheliste elektriväljade abil, raadiolamp

elektron|lääts
el elektronoptiline seade, milles teatud sümmeetria ja kujuga elektri- v. magnetväljad toimivad läätsena

elektro|vaakumseadis
el hermeetilise kestaga elektriseadis, milles on valmistamisel tekitatud vaakum

elu|ring

1. tegevuse, inimeste jm. ringkond, milles kulgeb igapäevane elu. *.. kõige enam kodus tunnen end lihtsate inimeste eluringis. V. Panso.
2. elu (3., 4. täh.) *Konn on seega kahepaikne loom, kelle eluring kulgeb kuival maal ja vees, kuid algab tingimata vees. K. Põldmaa.

elu|tingimused pl
tingimused, milles kulgeb elusolendi elu. Head, rasked, halvad elutingimused. Taime, looma elutingimused. Töötajatele luuakse paremaid elutingimusi. Väljarändajad otsisid lahedamaid elutingimusi. Elutingimused on halvenenud, paranenud.

emakas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. anat naise v. emaslooma suguelund, milles toimub loote areng (uterus)
2. bot viljaleh(t)e(de)st moodustunud emassuguorgan taime õies

ema|kupp
aiand tõrukujuline kärjekann, milles areneb mesilasema

eosla ‹1› ‹s›
bot eostaimede organ, milles arenevad eosed, sporangium
▷ Liitsõnad: lehter|eosla, peit|eosla, sulgeosla.

e|-raamat
arvutivõrgu kaudu levitatav ja loetav raamat, milles on hrl. ülekaalus otsingut võimaldav tekst. Litsentsi alusel kasutatav, vaba juurdepääsuga e-raamat. E-raamat on tavaliselt trükitud raamatu analoog.

esinemis|vorm
vorm, kuju, milles miski esineb. Mateeria esinemisvormid. Lisaväärtuse mitmesugused esinemisvormid.

euro|tsoon
riigid, milles kehtib ühisrahana euro. Eurotsooni rahapoliitika. Eurotsooniga ühinemine.