[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

mihkel ‹-kli, -klit 2›
kõnek
1. ‹s› mihklipäev. Enne, pärast mihklit. Kevadest sügiseni, jüripäevast mihklini.
2. ‹adj› millegi peale hakkaja, meister v. maias. Naisi hullutama on ta mihkel. Ta on iga asja 'töö' peale mihkel. Niisugustele vempudele on ta mihkel. Lapsed on mihklid kommi nuruma.
3. ‹s› välgumihkel. *Magage [kõlguses] pealegi. Aga tikud või „mihkli” peate mulle andma. Muidu ei saa! R. Roht.

elama nagu ~ kui mihkel
mõnusalt, kellestki häirimata elama. *.. siis võtan endale paar last hoida ja elan kui mihkel (prii toit, pühadeks kingitused jne.). L. Tungal.