[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 71 artiklit

anodeerima42
tehn metall(detail)i pinda elektrolüüsi teel oksüdeerima. Anodeeritud alumiinium.

bimetall-i 21› ‹s
tehn kahest eri metalli v. sulami kihist (pool)toode (näit. leht, plaat, traat)

bromiid-i 21› ‹s
keem broomi ühend metalli v. mittemetalliga

dupleks|protsess
tehn metalli (hrl. terase ja malmi) sulatamine järgemisi kahes sulatusseadmes

email1-i 21› ‹s

1. klaasjas kattekiht hrl. metalli pinna kaitseks v. ilustuseks. Värvilise emailiga kaunistatud ehe.
2. anat hambavaap

frees-i 21› ‹s
tehn
1. paljuhambaline pöörlev lõikeriist metalli, puidu, plastmassi vm. töötlemiseks
▷ Liitsõnad: ketas|frees, kopeer|frees, kuju|frees, külg|frees, laup|frees, nurk|frees, ots|frees, saag|frees, silinder|frees, sõrm|frees, tigufrees.
2. freesidega (1. täh.) masin (mulla kobestamiseks, turba tootmiseks jne.), freesmasin
▷ Liitsõnad: metsa|frees, mulla|frees, soo|frees, turbafrees.

gaas|lõikamine-se 5› ‹s
metalli lõikamine hapnikujoas põletamise teel

haavel-vli, -vlit 2› ‹s
hrl. pl.
1. ümar pliikuulike väikeulukite laskmiseks mõeldud laengus. Pehmed, kõvad haavlid. Püss on laetud jämedate haavlitega. Haavlitega laskma.
▷ Liitsõnad: jänese|haavel, linnu|haavel, pardihaavel.
2. tehn üks metallpindade töötlemiseks kasutatavaist kõva metalli tükikestest

haljashalja 19› ‹adj

1. noore rohu värvi roheline, taimeroheline. Haljas rohi, oras, mätas, oks. Haljas aas, küngas, org. Mets oli kevadiselt haljas. Maa, muru läheb päev-päevalt haljamaks. Loomad olid halja rohukamara mullale tallanud. Noored haljad kased. Vili põllul on alles haljas 'valmimata, mitteküps'. *Järsku lõpeb rukis – ees on pehme haljas linaväli kui roheline järv. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: hali|haljas, igi|haljas, kevad|haljas, suve|haljas, vihmahaljas.
2. (hõbedaselt) läikiv, hiilgav (metalli v. metalleseme kohta). Haljas hõbe, teras. Haljas vikat, adratera. Haljas mõõk, oda, tääk. Haljas plekk kiiskas päikese käes. Haljaste nööpidega mundrikuub. Käiasin noa haljaks. Haljaks hõõrutud vasknõud. Üks metallmüntidest oli teistest uuem ja haljam. *Vana põrand naksus tantsijate all ja haljaks kulunud naelapead läikisid vastu valgust. M. Traat. | piltl. *Siis oli mul veel hääl ergem ning hammas haljam, nii mõnigi konkurent peaks seda hästi mäletama. J. Tuulik.
▷ Liitsõnad: hõbe|haljas, terashaljas.
3. kõnek selge, klaar (vee v. muude värvuseta vedelike, eriti viina kohta). Haljas allikavesi, viin, märjuke. Haljas mahl nirises klaasi. Kulistas alla klaasitäie haljast valget. Veeretas haljast pudelit käes. *Kuid ämbris polnud enam supp, vaid haljas, tulisoolane ookeanivesi. H. Sergo. ||substantiivseltvalge viin, puskar. Pudel, toop haljast. *Terve laudkond vaatas parajasti pealt, kuidas Oolup kümnetoobisest plaskust vana haljast kruusi vulksutas .. R. Sirge.
4. piltl noor, elukogemusteta, roheline. Sa oled veel liiga noor ja haljas, et elu mõista. Siin oli nii vanu kui haljast noorust. *Välk oli veel haljas nooruk; ammuks see oli, kui tuli põllutöökoolist. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: verihaljas.

higi11› ‹s

1. nahas leiduvate higinäärmete soolaka maitsega eritis. Külm higi otsa ees. Higi jookseb, voolab ojana. Natuke kaevatud, ja juba higi väljas. Jooks võttis higi otsale. Laubal pärlendas higi. Higi pühkima. Üleni higist märg. Higist nõretav nägu, keha. Särk, ihu, mees leemendab higist. Kuub, sadul haises higist. Hobusel on selg higis. Higile ajavad 'higistama panevad' vahendid. On juba nii palav, et higi tilgub iga ihukarva otsast. | (vaeva, raske töö, pingutuse kohta). Et raha saada, tuli higi valada. Higi ja vaevaga teenitud sendid.
▷ Liitsõnad: hirmu|higi, palaviku|higi, pal(g)e|higi, surma|higi, töö|higi, vaevahigi.
2. kondenseerunud auru kord klaasi, metalli vms. pinnal. *Ollimar pühkis käega aknaruudult higi.. M. Traat.
▷ Liitsõnad: aknahigi.

hõbe-da 2› ‹s

1. keemiline element, valge läikiv väärismetall (Ag); seda metalli rohkesti sisaldav sulam. Puhas hõbe. Hõbeda leiukohad. Hõbedat kaevandama. Hõbedast kaelakee, sõlg, küünlajalg.
2. sellest metallist v. seda metalli rohkesti sisaldavast sulamist raha vm. ese(med). Kõlisev hõbe. Maksis peene hõbedaga. Palk oli tuhat rubla hõbedas, hõbedat. Kelle kukkur, selle kohus, kelle hõbe, selle õigus. *Võtab kaelarahad, röövib hõbeda! M. Under. *..lauda istudes panin tähele helkivat kristalli, läikivat hõbedat.. M. Metsanurk. || kõnek hõbemedal; hõbemedali omanik. Võistlustelt saadi nii kulda kui hõbedat. Vasaraheites oli võidukas mulluste MM-võistluste hõbe.
▷ Liitsõnad: lauahõbe; olümpiahõbe.
3. piltl miski, mis on (eriti värvuselt v. läikelt) selle metalli sarnane. Mehe juustes ja habemes oli tublisti hõbedat. Paadipõhja kattis kalasoomuste hõbe. *..kuu tuleb, / vana ja vaevlik, / üle puistab mind / hõbedaga. H. Runnel. || (heleda, kõrge ja puhta hääle kohta). *..oli tema hääles ööbiku hõbe / ja musta linnu mõistus. H. Adamson.
▷ Liitsõnad: härmatis|hõbe, juuste|hõbe, merehõbe; elav|hõbe, uushõbe.

hõõgus|värvus
tehn kõrge temperatuurini kuumutatud helendava metalli värvus. Metalli punane, helepunane, kollakaspunane, kollane hõõgusvärvus.

hööveldama37
puidu, metalli vm. pinda edasi-tagasi liikuva lõiketeraga laaste lõigates töötlema. Tasaseks, siledaks, õhemaks, üle hööveldama. Üks laua serv tuleb maha hööveldada. Hööveldas nii, et laastud lendasid. Hööveldatud ja hööveldamata lauad. Hööveldatud pind. | piltl. Üsna hööveldamata poiss. || (teehöövliga tasandamise kohta). *Siledaks hööveldatud kruusateel rattad ei kolisenud enam.. M. Raud.

höövel|pink
tehn
1. puutöö tegemisel kasutatav tugev töölaud, kuhu töödeldav ese kinnitatakse, tisleripink, kruupink
2. tööpink metalli hööveldamiseks

induktsioon|ahi
el elektriahi, milles metalli kuumutab temas välise magnetvälja toimel tekkinud elektrivool

jood-i 21› ‹s

1. keem halogeenide rühma kuuluv element, mittemetall, metalli läikega kristalne aine [1]
2. jooditinktuur. Haava ümbrust määriti joodiga.

kaksik|sool [-a]
keem sool, mille koostisse kuulub kaks eri metalli. Maarjas on kaksiksool.

kalestama37

1. kaledaks (hrl. 3. täh.) tegema. Sõda oma koledustega on kalestanud tema hinge, südame. Argimured polnud naist kalestanud.
2. tehn erilise töötlemisega metalli v. sulami tugevust ja kõvadust suurendama ning ühtlasi plastsust ja sitkust vähendama. Kalestatud teras.

kalestuma37

1. kaledaks (hrl. 3. täh.) muutuma. Aastatega ta kalestus oma ametis. Kalestunud süda, hing, nägu. Rahaahnusest kalestunud inimene. Paljudest vintsutustest ja sõjakannatustest kalestunud mees.
2. tehn (plastsel deformatsioonil toimuva metalli v. sulami tugevuse ja kõvaduse suurenemise ning ühtlasi plastsuse ja sitkuse vähenemise kohta). Metall kalestub.

kang1-i 21› ‹s

1. tugev metallvarb v. puulatt millegi üles- v. lahtikangutamiseks, maa seest väljakaalumiseks, pinnase lahtiraiumiseks vms. töödeks. Tugev, teravaotsaline kang. Kangiga kive, kände välja kaaluma. Jääd, külmunud maad raiuti kangidega. Uks murti kangiga lahti. || ukse, värava kindlaks sulgemiseks selle pooltele risti ette käiv metall-latt. Uksel, väraval oli seespool kang ees.
▷ Liitsõnad: raud|kang, tuletõrjekang.
2. tehn (käepidemega) varb sõidukil, masinal, aparaadil selle käivitamiseks, väljalülitamiseks v. reguleerimiseks, hoob. Masina seiskamiseks tuleb kang alla vajutada.
▷ Liitsõnad: juht|kang, juhtimis|kang, käigu|kang, käivitus|kang, lülitus|kang, pedaali|kang, piduri|kang, ülekandekang.
3. piklik kõva tomp mingit ainet (hrl. metalli). Kuninga varakambris oli hõbedat küll rahadena, küll kangidena. Pärast jahtumist lõigati seep kangideks. Ostis terve kangi keeduvorsti. *Hommikul piima meiereisse saates oli perenaine sealt lasknud tuua kangi tinakõva, värsket, pressitud ekstraeksportvõid .. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: hõbeda|kang, juustu|kang, kulla|kang, seebi|kang, tina|kang, vorstikang.
4. füüs kindla toetuspunkti v. telje ümber pöörduv (vardakujuline) jäik keha. Üheõlgne, kaheõlgne kang.
▷ Liitsõnad: kaalukang.
5. sport teat. spordiriist. a. tugipostidest ja nende vahele kinnitatud tugevast terasvarvast koosnev võimlemisriist; ka vastav meeste sportvõimlemise ala. Harjutused kangil. Kangil saavutas võistkond kaksikvõidu. Kang on ta lemmikala. b. tugevast metallvarvast ja selle otstesse kinnitatavatest metallketastest koosnev tõstevahend. Esimesel katsel pandi kangile 142,5 kg. Tõstab kangi ja sangpommi. Teeb kangiga jõutreeningut.
▷ Liitsõnad: tõste|kang, võimlemiskang.

kohrutus|tehnika
kunst metallitöötluse tehnika, kus rakendatakse metalli kohrutamist. Kohrutustehnikas seinaplaadid.

konverter-i, -it 2› ‹s
tehn seade terase vm. metalli tootmiseks

koppkopa 22› ‹s

1. pika varrega v. käepidemega nõu hrl. mingi vedela aine tõstmiseks. Toidujagaja tõstis pajast kopaga suppi kaussidesse.
▷ Liitsõnad: puu|kopp, vee|kopp, villkopp.
2. tehn kaevamis- v. teisaldamismasina osa, millega ammutatakse ja teisaldatakse pinnast vm. puistmaterjali. Ekskavaatori kopp. Bager tõstab suurte koppadega jõe põhjast kruusa ja muda.
▷ Liitsõnad: haardkopp.
3. tehn teras- v. malmanum sula metalli vms. lühiajaliseks säilitamiseks, teisaldamiseks ja valamiseks

kraatkraadi 21› ‹s
tehn detaili v. töödeldud metalli pinnast väljaulatuv (terav) äär

kuldkulla 22› ‹s

1. keemiline element, helekollane läikiv pehme hästi töödeldav väärismetall (Au); seda elementi rohkesti sisaldav sulam. Kulla ühendid, sulamid, leiukohad. Kulda otsima, kaevandama, pesema, uhtma. Mägedes leiti, avastati kulda. Unts kulda. Kulla proov. Kullast ehted, mündid. See uur on puhtast kullast. Raamatul oli kullaga trükitud kaanekiri, selg. Kullaga tikitud rüüd. Vilgukivi läigib, hiilgab nagu kuld. Kõik pole kuld, mis hiilgab.
▷ Liitsõnad: ehte|kuld, hamba|kuld, leht|kuld, proovi|kuld, tukatikuld; kassikuld.
2. sellest metallist raha vm. ese(med). Viierublane, kümnerublane kuld. Luges omanikule tuhat rubla kullas kätte. Pidulaua kuld, hõbe ja kristall. Põgenikud võtsid endaga kaasa nii palju kulda, kui suutsid. On lasknud endal suu kulda 'kuldhambaid' täis panna. || kõnek kuldmedal; kuldmedali omaja. Lõpetas keskkooli kullaga. Meeskond sai kulla, jõudis kullani, tuli kullale. Olümpiavõistlustelt toodi ära kolm kulda. Ta on tänavuste meistrivõistluste kuld.
▷ Liitsõnad: meistri|kuld, olümpia|kuld, tšempionikuld; maratoni|kuld, sprindi|kuld, suusakuld.
3. piltl miski, mis on (eriti värvuselt v. läikelt) selle metalli sarnane. Sügislehtede kuld. Kased puistavad juba kulda. Juuste kuld. Mets leegitses loojuva päikese kullas. Koidutaevas hõõgub kullas. Dekoratsioonid olid täis kulda ja karda.
▷ Liitsõnad: eha|kuld, koidu|kuld, lehe|kuld, päikese|kuld, sügis|kuld, õhtu|kuld, õiekuld.
4. piltl (väljendites millegi väga väärtusliku v. hea kohta). Ilm, maa on lausa kuld. Tema nõuanded on kulda väärt, kaaluvad kulda. Nendel sõnadel on kulla kaal. Lõikusajal on kuival päeval kulla hind. Hein kui kuld, söö või ise. Sa oled lausa kuld, et ikkagi tulid! Rääkimine hõbe, vaikimine kuld. Mis ühe meelest kuld, see teise meelest muld. *Seal oli kõike, labasust ja kulda. V. Panso. || (hrl. ajakirjanduslikus pruugis loodusvarade kohta). Must kuld 'kivisüsi v. nafta'. Pruun kuld 'põlevkivi'. Roheline kuld 'mets'. Valge kuld 'vee-energia; puuvill'. || kõnek (eufemistlikult fekaalide kohta). *Ma vedasin kulda.. Puhastasin kullakambrit. R. Roht.
5. luulek kullake; kallike, armsam. *.. äiu-li ja äiu-la, / kullad, mingem magama! M. Nurme.

kuljus-e 4› ‹s
hrl. pl.väike õõnes heliavadega metallkuul, milles lahtiselt asetsev metalli- v. luutükike rappumisel tekitab heli. Kuljuste helin, kõlin. Kuljused helisevad, tilisevad, kõlisevad. Täkul on kuljused kaelas. Kosja sõideti ikka kuljuste helinal, kuljustega. Lambale köideti kuljus kaela. Poel oli uksekellaks kuljus. Pruudi põlle ehtisid kuljused ja litrid. Narrimütsi kuljused. Kuljustega šamaanitrumm. *.. vaikses õhus saadab torisevat noorukibassi kuljusena helisev neiunaer. O. Kool. ||pl.rahvapilli- v. lasteorkestri löökpill, mis koosneb seesugustest käepideme v. nahkrihma külge kinnitatud metallkuulidest
▷ Liitsõnad: hõbe|kuljus, vaskkuljus.

kumisema37

1. pikka tumedat meloodilist heli andma (hrl. metalli kohta); tumedalt kajama. Kirikukellad kumisevad. Telefonitraadid kumisevad tuules. Kauguses kumiseb kõu. „Tere õhtust!” kumises Jaani sügav bass. Kumisev gong. Laeva, vabriku jäme kumisev vile. *Kell kumises kümme, üksteist, lähenes südaöö tund.. O. Tooming. | piltl. Paatosest kumisevad sõnad, kõned.
2. ebamugavat tasast kuminat meenutavat heli, huugamist peas v. kõrvus tajuma. Pea kumiseb mürast, väsimusest, pingutusest, magamatusest. Peas kumises ja tasakaal kippus kaduma. Kõrvad kumisevad, kõrvus kumiseb. Kisa pani, võttis kõrvad kumisema. || visalt meeles püsima, nagu kõrvus kõlama. Ta sõnad, hääl, naer, ähvardused kumisevad mul veelgi kõrvus. *Ta peas kumiseb mitu ristipidi mõtet. R. Vellend. *„Miks?” kumises mu ajus. „Miks? Miks?” V. Saar.
3. hrv sumisema. *Lilleõites kumisesid mesilased .. L. Koidula. *.. lillapäised käbiheinad kumisesid kumalasist. H.-M. Männamaa.

ligatuur-i 21› ‹s

1. med (vere)soone kinnisidumine; selleks kasutatav niit. Arteri ots suleti ligatuuriga.
2. keel kahe (v. enama) tähe kokkukirjutamisel saadud tähemärk, näit. æ. || trük tähtede ühend ühel trükitüübil
3. muus sidekaar; pidekaar
4. tehn lisametall, lisasulam metalli v. sulami omaduste muutmiseks

lihv-i 21› ‹s

1. lihvimisega saadud siledus ning läige; lihvimine. Ilusa lihviga vääriskivid. Liivapaberiga antakse puulusikale viimane lihv. Metalli, kivi, klaasi lihv.
2. piltl viimistlus v. ettevalmistus. Olümpiameeskond on treeninglaagris viimast lihvi saamas. Kool annab põhiteadmised, elu annab lihvi. Kontserdieelsest lihvist oli kasu, koorilaulud kõlasid puhtalt. || kommete, käitumise peenus; väline sära. Seltskondlik lihv. Giididelt nõutakse esinemisoskust ja lihvi.
3. geol uurimiseks kasutatav lihvitud v. poleeritud pinnaga maagi- v. kivimiplaadike
4. tehn katsekeha, mille pinna vaatluse põhjal hinnatakse metalli struktuuri
5. keem lihvitud pinnaga ühenduslüli, mis tagab keeruka laboratoorse klaasaparatuuri kiire ja mugava kokkupaneku

lihv|pink
tehn tööpink hrl. metalli lihvimiseks

liit|maak
geol mitut metalli tootmisväärsel hulgal sisaldav maak

makro|struktuur
hrl tehn mikroskoobi abita jälgitav (metalli) struktuur

martensiit-siidi 21› ‹s
tehn (terase)sulami v. mõne puhta metalli (koobalti, tsirkooniumi) nõeljate kristallidega struktuuriosa

meisel-sli, -slit 2› ‹s
tehn kiilja teraga peiteljas terasest tööriist peamiselt metalli v. kivi raiumiseks. Meisel ühes, haamer teises käes. Meisliga raiutud aastaarv vundamendikivis.
▷ Liitsõnad: lame|meisel, rist|meisel, sepa|meisel, soone|meisel, ümarmeisel.

metalli|kruvi
tehn metalli keeratav kruvi. Puidu- ja metallikruvid.

metalliline-se 5› ‹adj
metalli kujul esinev. Metallilised ja mittemetalllilised elemendid. Keemiliselt puhas metalliline magneesium, tseesium.

metallitama37
tehn mittemetalset eset metalli v. sulamiga katma

metalne-se 2› ‹adj

1. metallist, metall-. Masina, tolmuimeja metalne korpus, kere. Robotite metalsed käed. *.. meie kohver on metalses hallis hoiukapis .. T. Vint.
2. (läike, helgi, hääle, kõla jms. kohta:) metallile omane, metalli meenutav. Metalse läikega mineraalid. Kuldnoka metalse helgiga sulestik. Tal on kalk metalne hääl. Pehmed matsud ja metalsed kõlksud vaheldumisi. Metalne krigin, plärin. *Kostab vesineitsi tiibade metalne helin. K. Põldmaa.

modifitseerima42
teisendama, muutma. Autor on rahvajuttu, vanasõna mõnevõrra modifitseerinud. Kiiresti arenev teadus peab oma kontseptsioone pidevalt modifitseerima. Ladina keel on kreeka sõnu laenates neid tublisti modifitseerinud. Meetodit on võimalik kasutada pisut modifitseeritud kujul. || keem polümeeride omadusi mitmesuguste keemiliste reaktsioonidega muutma || tehn metalli omadusi parandama, lisades sulametallile modifikaatoreid. Modifitseeritud malm.

mudel-i 2› ‹s

1. originaalobjektiga kindlas vastavuses olev tehisobjekt, ka skeem, seoste matemaatiline kirjeldus vms. (uurimiseks, õppeotstarbeks, meelelahutuseks). Laeva, auto, masina, mootori, tuumareaktori vähendatud mudel. Aatomi, raku suurendatud mudel. Mudeliga on lihtsam eksperimenteerida kui originaaliga. Juhtimisprotsessi küberneetiline mudel. Tehnoloogilise protsessi mudel. Matemaatiline mudel 'teat. nähtust kirjeldavate matemaatiliste seoste kogum'.
▷ Liitsõnad: aatomi|mudel, auto|mudel, katse|mudel, kella|mudel, laeva|mudel, lennuki|mudel, proovi|mudel, raku|mudel, sõidukimudel; hääldus|mudel, lause|mudel, sõnamoodustusmudel.
2. näidiseksemplar, eeskuju, mille järgi midagi tehakse. Moekunstnikud loovad rõivaste, jalatsite uusi mudeleid.
▷ Liitsõnad: jalatsi|mudel, rõivamudel.
3. transpordivahendi, masina vm. konstruktsioonitüüp ühe margi piires. Aparaatide, masinate, relvade vananenud mudelid jäävad kõrvale. Sõiduauto „Buick” 1936. aasta mudel. Seda marki pardlit on õige mitu mudelit.
4. kunst skulptuuri savist v. vahast kujutis (v. selle kipstõmmis), mille järgi kuju raiutakse kivvi, valatakse metalli v. vormistatakse muus materjalis

passiveerima42
tehn (galvaanilise) kaitsekihiga kattes vähendama metalli pinna tundlikkust roostetamise, hapete vm. vastu. Rauda passiveerima. Passiveeritud tsinkplekk.

peen|sepis
metalli, peam. raua kunstipärane töötlemine tarbeesemeiks; niiviisi ehistööna valmistatud ese

peits-i 21› ‹s
happe, leelise, soola v. värvaine lahus puidu v. metalli pinna töötlemiseks, kiudainete värvivastuvõtlikumaks muutmiseks vm. otstarbeks. Keemilised, orgaanilised peitsid. Ilus tumeda peitsiga tammepuust mööbel. Kangaste värvimisel kasutatakse peitsidena mitmeid metallide sooli.
▷ Liitsõnad: puidupeits.

plakeerima42
tehn metalli pinda teise metalli v. sulami õhukese kihiga katma

plii14› ‹s
keem element, hallikas pehme raskmetall (Pb); seda metalli põhiosana sisaldav sulam. Plii ehk seatina. Pliist valatud trükitähed. Suurte teede ääres koguneb viljateradesse pliid. Pliid sisaldav värvaine.

polü|metalliline
geol mitut metalli (hrl. pliid ja tsinki) sisaldav. Polümetalliline maak.

pool|metall
keemiliste omaduste poolest metalli ja mittemetalli vahepealne lihtaine

profiil|metall
tehn metalli valtsides, pressides v. painutades saadud mitmesuguse ristlõikekujuga lattmaterjal

pronksima42

1. metalleset pronksikihiga katma. Pronksitakse peamiselt teras- ja vaskesemeid.
2. pronksi vms. metalli pulbrit sisaldava värvi v. lakiga katma. Kullakarvaliseks pronksitud kirjadega hauasammas.

pulber|metallurgia
tehn metalli- jms. pulbrite ja kiudude tootmine ning nendest toodete valmistamine vormimise ja sellele järgneva paagutamise teel

punts-i 21› ‹s
kunst terasest tempel mustrimotiivi taondamiseks naha v. metalli pinnasse. *Mõnikord lõigati muster [poleeritud rauapinnasse] sirgeteralise tihkliga, enamasti taoti see aga puntsidega. V. Konsap.

puur2-i 21› ‹s
pööreldes edasi liikuv lõikeriist avade tegemiseks puitu, metalli, pinnasesse, kivimeisse, jäässe vm.; see koos liikumapaneva mehhanismi v. seadmega. Puuri pea ja pära ehk saba. Puuri tera ja pea. Puuriga puurima, auku tegema. Lase puuriga augud seina! Oherdi, vinnal ja käämer on rahvapärased puurid. Puur on nüri. || hambaravis kasutatav puur(masin) hambaaugu prepareerimiseks enne plombeerimist
▷ Liitsõnad: jää|puur, kivi|puur, metalli|puur, mulla|puur, oksa|puur, puidupuur; elektri|puur, käsipuur; keerme|puur, kruvi|puur, lusik|puur, püssi|puur, rõngas|puur, silinder|puur, spiraal|puur, tigu|puur, toru|puur, trell|puur, tsenter|puur, vikerpuur; vibu|puur, vurrpuur.

rasva|ärastus
tehn rasva kõrvaldamine töödeldava metalli pinnalt

raua|puur
(metalli puurimiseks)

raua|saag
(metalli saagimiseks)

raudraua 23› ‹s

1. keemiline element, hõbehall hästi töödeldav raskmetall (Fe); seda elementi rohkesti sisaldav sulam. Puhas, tehniline raud. Raua leiukohad, ühendid, soolad. Rauda sulatama, taguma, sepistama, töötlema. Raua tähtsaimad sulamid on malm ja teras. Niiskes õhus kattub raud roostega. Kaks naela, tonn rauda. Rauast terariist. Sepp taob hõõguvat rauda. Mõned mineraalveed sisaldavad rauda. Raseda veres oli vähe rauda. Aeg saab rauastki jagu. Raske, kõva kui raud. Tunnistaja jäi kindlaks nagu raud. Allikavesi on külm kui raud. Tao rauda, kuni ta kuum on. *Elu üksluisus ja üksindustunne närisid teda nagu rooste rauda. H. Angervaks. *Elutu raud [auto] – ja ei kuula sõna! V. Saar. || piltl miski, mis on (kõvaduselt, vastupanuvõimelt v. värvuselt) selle metalli sarnane. Ootajal peavad olema rauast närvid. Vägilase lihaste raud ei väsi. Ei palved ega pisarad kõigutanud mehe südame rauda. Juustes, habemes on märgata vanaduse halli rauda. *Et kuuma rauda taguda, hakkasin oma tõmmule vennale nüüd Venemaa otsatut suurust ja kasakate ütlematut vaprust kiitma. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: latt|raud, leht|raud, nelikant|raud, peegel|raud, sepa|raud, sepis|raud, silinder|raud, soo|raud, sordi|raud, sula|raud, toor|raud, valu|raud, vana|raud, vinkel|raud, vits|raud, ümarraud; H-|raud, T-|raud, U-raud.
2.ka pl.sellest metallist v. seda metalli rohkesti sisaldavast sulamist ese. a. (tööriistade, majapidamistarvete ja nende metallosade kohta). Lambapügamise rauad. Oherdi koosneb rauast ja peast. Ukse ees, trepis on raud taldade puhastamiseks. Istutamine käis nii, et kõigepealt rauaga sügav auk maa sisse. Mitmed rauad ja riivid ukse ees. Küttis pliiti, nii et rauad punased. Kunstmaterjalist riideid ei tohi liiga kuuma rauaga triikida. Kapten käskis raua 'ankru' sisse lasta. Reejalaste rauad on kulunud. Hobusel tuli raud alt ära. Sepp paneb hobuse rauda 'lööb rauad alla'. Sälul pole veel raudu suus olnud. Ratsanik toetas jalad kindlamini raudu 'jalustesse'. Sõjaaeg on nagu tulise rauaga mällu põletatud. *.. kel neist polnud käepärast kirvest, vikatit või muud teravat rauda, see murdis enesele tara küljest jämeda roika pihku. E. Kippel. *Anna [raha] välja nii, et rahakoti rauad tulised. H. Sergo. || släng käik (8. täh.) Lükka, vajuta esimene raud sisse! *Tõmba kolmanda või koguni neljanda rauaga, nagu traktorijaamas öeldakse. E. Rannet. | piltl. Väärnähud tuleb hõõguva rauaga välja põletada. Küll ajame, paneme mehikesele rauad suhu 'allutame ta oma tahtele, teeme taltsaks, ohjeldame'. *.. naine mässib oma viguritega mehe nii sisse, et viimane ei saa arugi, kui tal juba päitsed peas ja rauad suus on. O. Luts. b.pl.(vangiraudade, ahelate kohta). Rauad käte, jalgade ümber. Sunnitöölised kõlistavad raudu. Kurjategija saab, pärib rauad. Kelm raudadest ei pääse. *Mõni saab enne lauad, kui mina rauad saan! L. Tungal. | piltl. Tunneb südame ümber raudade pitsitust. Alistatud rahvas heitis endalt rauad. c.hrl. pl.(püünise kohta). Rebaseid, tuhkruid ja teisi loomi püüti raudadega. Raudu üles seadma, tähistama. Raudades viskleb kärp. Kanakull oli läinud raudadesse, raudu. Küll kaval rebane ka ükskord raudu satub. *Kahest rauast ja ühest lingust sai ta kokku kaks ondatrat .. N. Baturin. d. (tulirelva raua, hrl. püssiraua, ka püssi enda kohta). Vintpüssi, revolvri raud. Kahe rauaga püss. Lühikeste raudadega jahipüss. Lükkab padruni rauda. Kontrollib, kas kuul on rauas. Õhutõrjekahuri raud pöördus taeva poole. Jahimees laskis mõlemad rauad tühjaks. Põder jäi raudade ette. Ta leiti metsast surnult, raud kõrval maas. *.. sel püstolil ei ole Tamasseri rauad. Oleks tal Tamasseri rauad olevat, siis ma laseks küll .. O. Luts. | piltl. Kahe rauaga, kahest rauast laskma 'ühe tegevusega kaht eesmärki taotlema'. Sellist kuritegu tuleb karistada täie rauaga 'nagu vähegi võimalik'. Autol oli viimane rauas 'ülim kiirus peal'. *Elus oli tal tulnud küllalt rauda anda [= tulistada], küll oma kodu, küll vara kaitseks .. M. Traat. e. (külmrelva, hrl. mõõga kohta). Tõmbab tupest halja raua. *Ja langed sa võideldes vahedal raual, / siis õrnasti katab sind isamaa hõlm .. K. E. Sööt.
▷ Liitsõnad: aadri|raud, adra|raud, akna|raud, ankru|raud, astme|raud, augu|raud, haak|raud, hobuse|raud, höövli|raud, jaluse|raud, juht|raud, jää|raud, kaape|raud, kabja|raud, kaitse|raud, kapsa|raud, kirja|raud, kontsa|raud, kraap|raud, kupu|raud, käsi|raud, künni|raud, lingi|raud, liu|raud, loki|raud, lõike|raud, löök|raud, muuk|raud, märk|raud, nurga|raud, pliidi|raud, press|raud, põletus|raud, põrke|raud, püssi|raud, ree|raud, rehvi|raud, revolvri|raud, saapa|raud, saha|raud, siht|raud, talla|raud, triik|raud, tule|raud, tung|raud, vint|raud, voolme|raud, vuukraud; hundi|raud, jala|raud, kaela|raud, karu|raud, käe|raud, lamba|raud, püügi|raud, püünis|raud, rebase|raud, suu|raud, tuhkru|raud, uru|raud, vangirauad.

ruppimarupin 42
metalli v. puitu lõiketeraga jämedalt eeltöötlema

saagsae, saagi 21› ‹s
puidu, metalli vm. materjali lõikamiseks kasutatav tööriist v. seade, mille lõikeosaks on (hammastatud) terasleht. Sae leht, pea, hambad. Terav, nüri saag. Otsehammastega, kaldhammastega saag. Puu langetatakse sae ja kirvega. Oskamatus käes kipub saag viltu minema ja kinni jääma. Viili saag teravaks! Saagi tuleb vahetevahel räsada, s. t. saehambaid kahele poole painutada. Lajatasid kirvehoobid, sahisesid saed. Saeme nii, et saag vingub. Poiss hakkab juba sae otsa 'saagimisel abiliseks' kõlbama. Lõikab närve nagu saega. *On terved metsad sae all [= neid saetakse maha].. E. Hiir.
▷ Liitsõnad: aia|saag, augu|saag, elektri|saag, hõõrd|saag, jõhv|saag, kahemehe|saag, kapp|saag, ketas|saag, kreis|saag, käsi|saag, laua|saag, leht|saag, lint|saag, mootor|saag, nurga|saag, ora|saag, otsamis|saag, puidu|saag, puusepa|saag, raam|saag, raua|saag, roog|saag, sindli|saag, suur|saag, tappimis|saag, tikk|saag, uurde|saag, vibu|saag, vineeri|saag, vuks|saag, väike|saag, ühemehesaag.

sepistatavus-e 5 või -e 4› ‹s
metalli omadus sepistamisel vajalikku kuju võtta, ilma et tekiks pinna- v. sisepragusid. Raua sepistatavus ja keevitatavus.

sidool-i 21› ‹s
metalli puhastamise vahend. Puhastas sidooliga ukselingid ja kraanid. Hõõrus vaskkastrulid sidooliga läikima.

silitsiid-i 21› ‹s
keem räni ja peam. metalli ühend

stihhelstihli, stihlit 2› ‹s
tööriist, millega voolitakse puitu v. graveeritakse metalli, uurits

sulam-i 2› ‹s

1. tehn aine, mis on saadud eri metallide v. metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel; (laiemalt:) metallide ja mittemetallide v. oksiidide, sulfiidide, soolade, orgaaniliste ainete jms. kokkusulatamisel saadud aine. Värviliste metallide sulamid. Alumiiniumi, nikli sulamid. Pronks on vase ja tina sulam. Sulamite füüsikalised omadused. Sulami struktuur, koostis. Korrosioonikindlad sulamid. Sulamite teooria.
▷ Liitsõnad: alumiiniumi|sulam, ferro|sulam, hõbeda|sulam, kroomi|sulam, kulla|sulam, magneesiumi|sulam, metalli|sulam, plaatina|sulam, raua|sulam, tsingi|sulam, vasesulam; kerg|sulam, kõvasulam; joote|sulam, takistussulam.
2. erilaadsete nähtuste, omaduste vms. segu v. ühendus. See teos kujutab endast suulise traditsiooni ja sürrealismi sulamit. Tema puhul on tegemist arukuse ja lapsemeelsuse sulamiga. *Eestlaste karakter olla sulam indo-euroopa dünaamikast ja uurali staatikast.. L. Meri. *Luuletaja ja akadeemiline teoreetik – see sulam pole just harilik meie taeva all.. E. Siirak.

sulfiid-i 21› ‹s
keem väävli ja (mitte)metalli ühend
▷ Liitsõnad: ammoonium|sulfiid, hõbe|sulfiid, metall|sulfiid, vesiniksulfiid.

tagumataon 42

1. hrl. tugevate löökidega järjest lööma; nii mingisse seisundisse viima. Taob rusikaga vastu lauda. Koputas, trummeldas ja lõpuks tagus vastu ust. Kalamees taob jäässe augu. Tagus vaia maasse, naela seina. Ära tao jalgadega vastu lauda! Naine tagus vaimustusest käsi kokku. Taob kätega vastu põlvi. Plaksutades taoti pihud tuliseks. Rähn taob nokaga vastu puud. Poksikotti taguma. Kingsepp taob nahka. Naised taovad kurikatega pesu. Taob räksiga piibule tuld. Vasarad taovad alasile. Viskus põlvili ja tagus peaga, pead vastu maad. Taob endale rusikaga rindu. Lindude peletamiseks kõmmutati püssidest ja taoti panne. Lokku taguma. Taob risti ette 'teeb käega ristimärki'. Mees tagus ettejuhtuvad asjad puruks. Peasuhkur taoti tükkideks. Peeneks taotud suhkrutükk. Tagus haamriga naela sirgeks. || nuheldes, pekstes lööma. Tagus nuudiga hobust. Ära tao, valus on! Teda taoti koolis ühtelugu. Kooliõpetaja tagus joonlauaga vastu sõrmi. Küll ma taon sust jonni välja! Tuleks poisile aru pähe taguda. Tal taoti nägu segi. Taon sul hambad kurku! || (sademete, lainete vms. kohta). Lained taovad vastu parrast, randa. Vihm taob vastu katust.
2. kuuma metalli vasaralöökidega töötlema, sepistama (1. täh.) Sepikojas taoti rauda. Sepp taob piike, naelu, haake, klambreid. Relvi taguma. Vask taoti plaatideks ja plekiks. Terasest taotud nuga. Käsitsi taotud vikat. Rauast taotud kunstiteosed. Julge tüdruk, nagu terasest taotud. Taevas oli hall, nagu seatinast taotud. Hästi taotav metall. Laes ripub taotud lamp. *.. kogu meie rauatagavarad ja sahaninad taon mõõkadeks, odaotsteks ja tapriteks! E. Kippel. *Kõige mõnusam oli .. ise tallata lõõtsa, ise taguda, lihtsalt lõbu pärast taguda, et aga üle olla kõvast metallist. K. Ristikivi. || müntima. *Hõbedat taoti juurde ööd ja päevad, taalreid oli kui liiva .. A. Sinkel. || piltl (visa, järjekindlat, õigeaegset tegutsemist märkivates ütlustes). See on ju nii, taob naine nagu rauda. Tao rauda, kuni see kuum, tuline on. *Õpetaja nägi nüüd, et raud palav oli, seepärast oli ta usin taguma .. J. V. Jannsen.
3. lööke andes v. sellelaadsete liigutustega, ka hoogsalt, intensiivselt midagi tegema. Mehed tagusid vankrikeret. Põõsaste vahele taoti puutõke. Naised tagusid kangaspuid. Taoti peaga, kätega takti. Istus kirjutusmasina taha ja hakkas kaebekirja taguma. Õhtul taoti tantsu, nii et maa müdises. *.. kirjutab metsiku kiirusega, taob templeid .. R. Sirge. | vulg. *„Nojah, ma taon siis täna pihku.” – „Head onaneerimist.” P. Sauter. || mängima. Poisid taovad palli, vutti, koroonat. Kaarte taguma. Köögis taoti hommikuni turakat, bridži. Vanamehed taovad tamkat. Trummi taguma. Taob klaveril fokstrotti. Orkester taob marssi. || kõnek (meeldejätmist, õppimist tähistavates ütlustes). Tao endale pähe, et .. Tagus sõnu pähe. On endale Hamleti monoloogi pähe tagunud. See valem on mulle koolis pealuusse taotud.
4. (millegi rütmilisega ühenduses). a. tugevasti, kiiresti tuksuma, pulseerima. Süda taob. Süda taob meeletult, ägedasti, kuuldavalt, metsikus rütmis, kiiresti, nagu vasar, nagu haamriga. Rinnus hakkas taguma. Veri taob kõrvades. Meelekohtades taob. Pulss taob kiiresti. b. (millegi mõttes kordumise v. kordamise kohta). Peas taob ärev mõte. Ajus tagus lakkamatult üks lause. *.. tagusin mõttes ühte ning sama: „Ma sulle näitan. Ma sul-le näitan. Näi-tan!” J. Tuulik. c. töötades rütmilist heli tekitama. Rongirattad tagusid monotoonselt. Plaks, plaks, plaks, plaks, taovad kepsud väntvõllil. d. (kellalöömise kohta; kellalöökide hääleka kõlamise kohta). Kellamees taob kella. Kirikukellad tagusid. Hädakellad tagusid tulekahju ajal terve öö. Seinakell taob valjusti.
5. kõnek sepitsema (2. täh.); vorpima. Taob laule, salme. Usinalt taotud tarbevärsid.
6. kõnek maksma, (raha) paigutama (4. täh.) Tagugu nüüd omast taskust need rahad tagasi. Ega ta niisama raha sellesse ärisse tao. Sporti on kõvasti raha taotud.

taondama37
(metalli) taguma, sepistama. Taondatud käevõrud. Kunstnik taondab puntsiga nahka.

taotavus-e 5› ‹s
metalli omadus alluda tagumisele ilma pragunemata. Hõbeda taotavus ja venitatavus.

termo|takisti
el seadis, mis põhineb metalli v. pooljuhi elektritakistuse sõltuvusel temperatuurist

valama37

1. nõust vm. mahutist kallutades vedelikku vm. ainet välja voolata laskma, kallama. Vett tünni, potti valama. Valab supi potist kaussi. Valas endale pudelist piima, mahla, õlut. Valas tassidesse kohvi, klaasidesse veini. Klaasid, pitsid valati ääreni täis. Valas endale pitsi viina. Peolauas valati pits pitsi järel kõrist alla 'joodi ohtralt'. Kas võin sulle veel kohvi valada? Tüdruk valab kassile piima taldrikule. Valas nõu bensiinist tühjaks. Valab taimedele kastekannust vett peale. Vihtlemise järel valati endale külma vett kaela. Perenaine valab kanadele põllest teri. Marjad valati ühest korvist teise. *Kaldale sõidab isekallutaja, valab betoonikoorma maha. E. Rannet. | piltl. Valas oma sõnavõtus vastastele tuld ja tõrva kaela. Vihane eit valas tülitajale sõimuvalingu kaela. Läheduses ei olnud kedagi, kelle peale oma viha ja sappi valada. Päike valab valgust ja soojust üle maa. Ülekohus valas kibedust poisi hinge. Lootus valab soontesse uut jõudu. || (nutmise kohta). Õnnetu naine valas kibedaid, palavaid pisaraid. Ta on nii haleda südamega, küllap valas mõne pisaragi. Kurb sündmus, raamat pani pisaraid valama. Kas vaeslaps vähe sai silmavett valada?
2.hrl. impers.tugevasti (vihma) sadama, kallama. Müristas ja hakkas valama vihma. Väljas valas peaaegu vahetpidamata ränka vihma, lausa paduvihma. Vihma valas ojadena, lausa ladinal. Vihma valab nagu oavarrest, pangest, toobrist. Öö läbi valas vihma alla. *On tõesti hull nende ilmadega ... aina [vihma] valab ja valab! E. Rannet.
3. sulatatud ainet (hrl. metalli) valuvormi sisestades v. muul viisil selliselt vormima, et see tardudes omandab soovitud kuju. Malmist, metallist valatud esemed. Vasest valatud peekrid. Metallisegust valatud kirjatähed. Valukojas valatud suurtükid, relvad. Kirikukellad sulatatud üles ja valatud suurtükkideks. Pronksist valatud kuju. Skulptor valas kuju kipsi, pronksi, vaske. Betoonist valatud plokid, plaadid. Hakati põrandat, vundamenti valama. Tsemendist valatud põrand, trepp. Kõnniteed valati asfaldist. Klaasesemed võivad olla pressitud või valatud. Küünlaid valatakse. Plastmasse kas valatakse või pressitakse. Postid kas rammitakse või valatakse pinnasesse 'kinnitatakse sellesse vastava sideainega'. Uusaastaööl valatakse tina 'ennustatakse tulevikku sulatina vette kallamisel saadud moodustiste põhjal'. Ülikond, kleit istub seljas nagu valatud 'ülimalt hästi'. || (kunstlikult valmistatava jääkatte kohta). Pargis, hoovis valatakse liuvälja. Kooli spordiväljakul hakati jääd valama. || piltl millelegi teat. vormi andma, midagi mingis vormis esitama. Eepos on rahvalaulu värsivormi valatud. Teoses paelub meid meisterlikku kunstivormi valatud elutõde. Valab oma hingevalu luuletustesse, lauludesse. *Miks mitte proovida sõnadesse valada seda, mida nägin, kuulsin ja mõtlesin. E. Maasik.
4. kõnek lööma, virutama, äigama. Valas teisele teibaga, pudeliga pähe, vastu pead. Valanud vihamehele rusikaga vastu vahtimist, silmade vahele, näkku. Vihane Märt valas Tõnisele rusikaga ühe tulise. Valab sulle veel vemblaga üle turja! Politseinik valanud kaklejatele paar korda kumminuiaga. „Valame sulle nii, et sa sirevile jääd!” ähvardati. Valas hobusele ohjapäradega. | piltl. *Et Katrina oli sõnakas inimene, valas ta alati täis mõõduga. „Sinuga ei saa teisiti,” ründas ta Jaaku. L. Vaher. || (tulistamise kohta). *Laskjat ju sinust pole. Mina ise lähen, valan neile puuriida tagant! J. Semper.
5. van tormates jooksma. *Üle põllu valasid mehed, poisikesed ja naisterahvad sinnapoole, kust ajas suitsu üles .. J. Lattik.

valts|pink
tehn
1. metalli valtsimise masin. Ribaterase, lehtmaterjali valtspink. Pooltoodete valtspink.
▷ Liitsõnad: traadi|valtspink, tooriku|valtspink, toruvaltspink.
2. valtsliite moodustamise masin

valu211› ‹s
tehn (metalli) valamine; valatud metall. Värvilise metalli valu. Kombinaat, kõrgahi andis esimese valu.
▷ Liitsõnad: kokill|valu, koorik|valu, pidev|valu, surve|valu, tsentrifugaal|valu, täppis|valu, vaakum|valu, vormvalu; kivi|valu, malmi|valu, metalli|valu, terasevalu; praakvalu.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur