[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

alus ‹-e 4› ‹s›

1. ese v. eseme osa, mille peal miski on, millele miski toetub, kinnitub jne.; millegi alumine osa. Monumendi, samba alus. Keraamilised lillepottide alused. Puust, graniidist alus. Raadio seisab madalal alusel akna kõrval. Poisid meisterdasid seinalehele alust. Papist alusele kleebitud pildid. Tort võetakse karbist välja ja pannakse alusele. Lehelaba alus. *.. igas ubrikus lesis nüüd rautatud pakkudest alusel merele rihitud suurtükk. J. Kross. || ehit see osa pinnasest v. kivimist, mis ehitise surve vahetult vastu võtab
▷ Liitsõnad: betoon|alus, graniit|alus, kivi|alus, papp|alus, puit|alus, seebi|alus, tordi|alus, vai|alus, viltalus.
2. see, millel miski põhineb, rajaneb, tugineb; lähtekoht, põhi. Artikli teoreetiline, metoodiline alus. Liigituse, klassifikatsiooni alused. Töö on kogu elu alus. Teadust peeti kiriku aluste õõnestajaks. Neid nähtusi ei saa taandada ühele alusele. Tööde järjestamisel võtsime aluseks kronoloogia. Filmi aluseks on ajalooromaan. C. R. Jakobson pani aluse algupärasele eestikeelsele koolikirjandusele. | alusel põhjal, järgi (postpositsiooni tähenduses). Määruse, seaduse, lepingu alusel. Ta saab palka tükitöö alusel. || põhjus, põhjendus, motivatsioon. Omajagu alust neil juttudel on. Teiste süüdistamiseks pole sul alust. See annab alust oletada, oletusteks. Pole mingit alust arvata, loota, rääkida. Aluseta süüdistus. || ‹pl.› mingi teaduse v. ala põhitõed, -seisukohad. Matemaatika, küberneetika, bioonika alused. Seadusandluse, koolikorralduse alused. Looduskaitse aluste kursus.
3. laev. Alus ei kuulanud enam rooli. Traallaevastik täienes kümne aluse võrra. Muistsed saarlased ehitasid kiireid aluseid. *.. tšuktši raampaat võttis peale kuni kolmkümmend inimest. See on juba suur alus .. L. Meri.
▷ Liitsõnad: kala|alus, kauba|alus, mere|alus, rannasõidualus.
4. tehn haakekonksudega seade tükkveoste mehhaniseeritud laadimiseks ning transportimiseks
▷ Liitsõnad: kast|alus, plaatalus.
5. aiand pook(e)alus. Vääris- ehk pookoks ja alus.
6. subjekt. a. keel lauseliige, mis näitab, kes v. mis teeb seda v. on see, mida väljendab öeldis. Alus ja öeldis. Aluseta laused. b. loog objekt, mille kohta otsustuses midagi väidetakse
▷ Liitsõnad: osa|alus, täisalus.
7. mat. a. astendatav v. logaritmitav arv. Astme, logaritmi alus. b. kolmnurga tipu vastaskülg c. üks trapetsi paralleelsetest külgedest. Trapetsi alused ja haarad. d. positsioonilises arvusüsteemis kasutatavate erinevate numbrimärkide arv
8. alune, seelik
9. keem ühend, mis vesilahuses laguneb metall- ja hüdroksiidiooniks, happega reageerides annab soola; aine, mis on võimeline prootonit siduma. Tugevaid aluseid nimetatakse leelisteks. Orgaanilised alused.

kõlks ‹-u 21› ‹s›

1. hrl. metall- v. klaaseseme millegi vastu löömisel v. puutumisel tekkiv lühike kõlav heli. Sepikojast kostis haamrite kõlkse. Lõi kahvliga kõlksu vastu taldrikuäärt. Tühi klaas pandi heleda kõlksuga lauale.
2. (kõlav) löök, hoop, kõlakas. *..äigas mulle sihukese kõlksu kuklasse, et mina-mehike olin ninali maas.. A. Jakobson.
3. (paljutarvitatud, kulunud) fraas, väljend, ütlus. *..„kutsumus maal elada” pole tema jutus mingi tühine kõlks, mille varju pugeda, vaid spontaanselt õigel kohal väljendatud mõte. O. Kool.
▷ Liitsõnad: kõne|kõlks, sõnakõlks.

mast1 ‹-i 21› ‹s›

1. mer tugev kõrge püstloodne v. ahtri poole veidi kaldu olev puu- v. raudpost, mille külge kinnitatakse (purje)laeva purjed ja muu taglas. Laeva mast(id). Masti maha võtma, püstitama. Madrused ronivad masti ning raadele. Lipp, vimpel on mastis, masti tipus. Tormiga murdus laeval mast. Sadamast paistis lausa mastide mets.
▷ Liitsõnad: ahtri|mast, besaan|mast, ees|mast, esi|mast, fokk|mast, groot|mast, häda|mast, lipu|mast, pea|mast, signaal|mast, suur|mast, taga|mast, vöörmast.
2. suhteliselt väikese aluspindalaga kõrge metall-, raudbetoon- v. (harvemini) puitehitis (näit. õhuliini juhtmete ülal hoidmiseks). Kõrgepingeliini, õhuliini mastid. Televisioonikeskuse kõrge mast. Rippsilla mastid.
▷ Liitsõnad: ankur|mast, kande|mast, raadio|mast, tele(visiooni)|mast, torn|mast, vantmast; metall|mast, puit|mast, raudbetoon|mast, terasmast.

metalne ‹-se 2› ‹adj›

1. metallist, metall-. Masina, tolmuimeja metalne korpus, kere. Robotite metalsed käed. *.. meie kohver on metalses hallis hoiukapis .. T. Vint.
2. (läike, helgi, hääle, kõla jms. kohta:) metallile omane, metalli meenutav. Metalse läikega mineraalid. Kuldnoka metalse helgiga sulestik. Tal on kalk metalne hääl. Pehmed matsud ja metalsed kõlksud vaheldumisi. Metalne krigin, plärin. *Kostab vesineitsi tiibade metalne helin. K. Põldmaa.

monotüüpia ‹1› ‹s›
kunst
1. graafikatehnika, kus metall- v. klaasplaadile maalitakse õlivärvidega pilt ja trükitakse sealt paberile (hrl. ainult ühes eksemplaris). Monotüüpias loodud eksliibrised.
2. sellises tehnikas pilt. Viiralti monotüüpiad.

mõõte|lint
skaalaga metall- v. tekstiillint pikkuse mõõtmiseks, mõõdulint. Karpi keritav mõõtelint. Rätsepa, õmbleja mõõtelint.

reketi|raam [-i]
ovaalne puit-, metall- v. plastraam, millesse on kinnitatud reketikeeled

tempel3 ‹-pli, -plit 2› ‹s›

1. kõrgtrüki põhimõttel jäljendit jättev vahend, värvipitsat. Templid on seifi, sahtlisse lukustatud. Lõi templiga iga kirja alla notari nime.
▷ Liitsõnad: kummi|tempel, metalltempel; kalender|tempel, nurga|tempel, posti|tempel, proovi|tempel, rulltempel.
2. vastav jäljend (näit. dokumentide ehtsuse tõendamiseks, postmarkide kustutamiseks, millegi märgistamiseks). Sinine, punane, lilla, must tempel. Dokumendi nurgal ilutseb ümmargune, kolmnurkne, ovaalne tempel. Paberil on volikogu tempel. Tempel koos kuupäeva ja allkirjaga. Templiga tõend, ärakiri. Haiguslehele tuleb registratuurist tempel (peale) võtta. Ametnik lööb passi templi. Leidis postkastist väliposti templiga kirja. Postkaardile löödi tempel peale. Templilt on näha, et kiri on kaua teel olnud. Voodipesul olid haigla templid.
▷ Liitsõnad: eri|tempel, nurga|tempel, posti|tempel, proovitempel.
3. mingi pinna kaunistavaks töötluseks kasutatav riist. a. (metall- ja nahkesemete pinna kaunistamiseks). Templeid kasutatakse nii käsikuldamisel kui pimetrükis. Täkkivat templit nimetatakse puntsiks. *Templeid võib kasutada ka ilma kullata, neid kuumalt nahapinda vajutades. K. Kirme. b. (puuesemetele kaunistuskirjade sissepõletamiseks:) kirjaraud. Kaunistused põletati õllekannudele templiga. Templi abil kirjatud vakad. c. (savinõudele ornamendi vajutamiseks)
▷ Liitsõnad: savitempel; kammtempel.
4. tehn stantsi v. pressvormi matriitsi vastaspool, patriits. Matriits on kinnitatud pressi alumise, tempel ülemise plaadi külge. | (münditemplite puhul kummagi poole kohta). Alumine, ülemine tempel. Münte vermiti algselt kahe templi vahel.
▷ Liitsõnad: terastempel; mündi|tempel, vermimistempel.

tross1 ‹-i 21› ‹s›
metall- (harvemini taime)kiududest kokkukeerutatud painduv köis. Terasene tross. Köisraudtee trossid. Trossidega raudbetoonpostide külge kinnitatud rippsild. Trosside abil vinnati koorem üles. Auto kinnitati trossiga teise taha. Tross on pingul, katkeb. || mer vaier, ka igasugune muu jäme köis. Laev, paat kinnitati trossiga sadamasilla külge. *Tross, mis kunagi oli olnud keerdus ja tugev, hargnes pikkamisi lamedaks halliks takuks .. A. Hint.
▷ Liitsõnad: manilla|tross, sisal|tross, terastross; ankru|tross, kande|tross, kinnitus|tross, liik|tross, pingutus|tross, puksiir|tross, tõste|tross, veotross.