[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

mesilane ‹-se 5› ‹s›
zool ühiseluline kiletiivaline putukas (hrl. Apis); aiand kodumesilane (Apis mellifera). Mesilasi pidama. Mesilased koguvad, korjavad õielt õiele lennates mett 'nektarit, millest valmistavad mett'. Mesilased sumisevad. Mesilane nõelas. Mesilaste kahjurid, haigused. Tüdrukud olid poisi ümber kui mesilased. Virk, usin kui mesilane.
▷ Liitsõnad: ema|mesilane, hiid|mesilane, isa|mesilane, kodu|mesilane, korje|mesilane, kääbus|mesilane, lennu|mesilane, mee|mesilane, taru|mesilane, töömesilane; heril|mesilane, lehe|mesilane, maa|mesilane, mets|mesilane, puidumesilane.