[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

meelitama ‹37›

1. lubaduste, veenmise vms. abil kedagi enda soovi kohaselt tegutsema, käituma v. samale arvamusele mõjutama. Kedagi (oma) nõusse, kampa, koostööle, kaasa meelitama. Mul õnnestus ta kodunt välja, matkama meelitada. Annab meelitada, enne kui ta nõustub. Sõbrad meelitasid ta viina võtma, libedale teele. Kaupmehed püüdsid laadalisi igasuguste võtetega ligi meelitada. „Söö nüüd natuke,” meelitas ema last. Kui ei soovi, siis ei soovi, ei maksa meelitada. Rebane meelitatakse lõksu söödaga. Haavatut teeseldes meelitab lind kassi oma pesast eemale. Meelitasin küll leivatükiga, aga koer ei tulnud ligi. *Võib-olla lootis ta Reinu veel suuremale avameelsusele meelitada, kuid Rein tõmbus targalt tagasi. E. Vetemaa. || kellegi soosingu saavutamiseks seda ülevoolavalt ülistama, talle kingitusi tegema jne. Lipitseb ülemuste ees, kiidab ja meelitab neid. Mehed meelitavad kaunist naist kingitustega. Hakkas jonnivat last meelitama. Räägib meelitavaid sõnu.
2. ‹hrl. tud-partitsiibis› kiitmisest, ülistamisest, teiste tähelepanust rahuldust, heameelt tundma. Kiitus meelitab igaüht, keda kiitus ei meelitaks! Ta oli meelitatud, teda meelitas, et tema tööd nii kõrgelt hinnati. *Tiiu on meelitatud, et on keegi, kes hoolib temast .. P. Krusten.
3. (esemete, looduse, olukorra kohta:) enda poole, ligi tõmbama, ahvatlema. Noori meelitas linn. Teda meelitas õpetaja, arsti elukutse. Pühajärve kaunis ümbrus meelitab kohale rohkesti turiste. Raha meelitab riskima, mõnikord kuriteolegi. Ilus ilm lausa meelitab jalutama, matkama. Vesi on veel külm, ei meelita ujuma. Vabaõhuetendus meelitas rahvast murdu kokku. Restoranid teda ei meelita. A. Mälgu teosed meelitasid lugema. Õite lõhn meelitab mesilasi juurde. Meelitav ettepanek, kutse. *Abiellu meelitas teda see miljon senti, mis oli Anneli kaasavara. L. Vaher.

välja meelitama
kedagi meelitades midagi enda valdusse v. teada saama. Meelitas minu käest mitusada krooni välja. Püüa see saladus temalt välja meelitada. || piltl esile kutsuma, kuuldavale peibutama. *Melanhoolseid teemasid saatis Bachi muusika, mida vilespillist meelitas välja pikakasvuline habemik. M. Unt.

ära meelitama

1. kusagilt mujale meelitama. Vastasmeeskond on meilt paar mängijat ära meelitanud.
2. rääkimisega, käitumisega soosingut saavutama; (ära) võrgutama. Kaval naine meelitas vanapoisi ära. Jaan oli sõbra pruudi ära meelitanud. *Ei või üldse olla, et keegi mees võiks tema [= Tiina] ära meelitada, nii et tema teda usuks. A. H. Tammsaare.

üle meelitama
kedagi kellegi teise juurest enda juurde v. poolele meelitama