[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

meeldiv ‹-a 2› ‹adj›
meeldimust äratav, heameelt v. rahulolu esile kutsuv. Meeldiv inimene, tütarlaps, kaaslane. Kassipojad on nii meeldivad ja armsad. Haapsalu on meeldiv väikelinn. Meeldiv raamat, soeng. Väga meeldiv kokkusaamine, tutvumine, ajaviide, õhtu. Meeldiva käitumisega noormees. Meeldiva väljanägemisega õunad. Meeldiv lõhn, maitse. Meeldiv soojus valgus üle keha laiali. On meeldivaid ja ebameeldivaid mälestusi. Meeldiv uudis, üllatus, vaatepilt. Maja ei jätnud just kõige meeldivamat muljet. Mis meeldivat sa temas leiad? Kiitust, tunnustust oli meeldiv kuulda.
▷ Liitsõnad: eba|meeldiv, vähe, ülimeeldiv.