[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ees|puri
mer iga eespool esimest masti asetsev puri

fokk ‹foki 21› ‹s›
mer esimese masti alumine raapuri; ühemastilisel purjekal kolmnurkne puri masti ees

halsi|nurk
mer purje nurk masti ja poomi ühenduskohas

halss ‹halsi 21› ‹s›
mer
1. nöör, mis hoiab purje alumist, vastu taaki v. masti olevat nurka
2. purjelaeva asend, kurss tuule suhtes. Laev liigub vasakul, paremal halsil 'tuul puhub laevale vasakult, paremalt'. Pööras purjelaeva ühelt halsilt teisele.
3. ühe kursiga läbitav teekonnalõik. *..laev loovis lühikeste halssidega Gotlandi saare all.. H. Sergo.

kahvel2 ‹-vli, -vlit 2› ‹s›
mer purjelaeva masti küljes olev kaheharuline põikpuu, mille külge kinnitatakse kahvelpurje ülaäär

klou ‹14› ‹s›
mer vastu masti toetuv kahvli ots. *.. puri, pingul poolvastutuules, nagises nii soodist kui kloust. A. Hint.

teist laastu ~ teisest laastust
teistsugune, teist masti v. sorti. Noorem vend on hoopis teist laastu, teisest laastust mees.

loss|poom
mer masti külge kinnitatav poom lossimiseks. Losspoomidega mast.

marss|teng [-i]
mer masti esimene pikend

masti|kand
masti alumine, kinnituv osa

masti|topp
mer topp, masti ülaots

naagel|pink
mer naaglite jaoks masti kõrvale tekile v. laeva reelingule kinnitatud pruss

poom ‹-i 21› ‹s›

1. mer laeva masti tagaküljel paiknev rõhtpuu purje alumise serva väljasirutamiseks. Ühe masti ja pika poomiga purjekas. Poom tõmbab purje pingule. Puri ähvardas poomi küljest lendu tõusta.
▷ Liitsõnad: groot|poom, kliiverpoom; losspoom.
2. sport puust võimlemisriist tasakaaluharjutusteks. Harjutused poomil. Jäi poomil 'poomiharjutustes' kolmandaks.
3. van pakk v. pikk puu töövahendina v. seadeldise osana. Kaalub, kangutab poomiga kände, kive, palke. Pani heinakoormale poomi peale ja tõmbas köiega kinni. Võlla, kirikukella poom 'rõhtne osa, mille külge kinnitatakse liikuv osa'. *.. aitas [kangastelgede] rasked küljepuud, kammelaadi ja poomid pööningult alla tuua.. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: kanga|poom, koorma|poom, lõnga|poom, riide|poom, võllapoom.

praam|puri
mer masti raapuri praamtengi all

praam|teng [-i]
mer masti teine pikend

raa ‹14› ‹s›
mer keskkohast liikuvalt purjelaeva masti v. tengi külge kinnitatud rõhtpuu. Purjeka raad. Madrused ronisid raadel. Raade külge kinnitatakse raapurjed.
▷ Liitsõnad: fokk|raa, marss|raa, praamraa.

rakk2 ‹raki 21› ‹s›
mer raud raa hoidmiseks masti küljes

saaling ‹-u 2› ‹s›
mer masti ülaosas paiknev rõhtne tarind tengi kandmiseks. Lainehari sööstis üles saalinguteni. Ei ole lihtne mööda siledat masti saalingule ronida.

stardi|liin
sport purjetamisvõistlustel stardipaika tähistav mõtteline joon kohtunikelaeval vm. asuva masti v. lipuvarda ja vees oleva märgi vahel. Stardiliini ületama. Stardiliinil oli sadakond jahti.

taak ‹taagi 21› ‹s›
mer laeva masti eestpoolt (purjejahtidel ka tagantpoolt) toestav tross, staak, staag. Meeskond asus köisi ja taake sikutama. Kontrolliti taakide pingulolekut. *Uus .. kliiverpoom oli kadunud. Ainult lahtised taagid lendlesid tormis edasi-tagasi. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: ees|taak, fokktaak; jahitaak.

teng ‹-i 21› ‹s›
mer peenem ümarpuu masti otsas, masti jätk. Ühe, mitme tengiga mast. Ahtrimastile tehti uus teng. Kaugemal paistsid purjekate tengid. *Laevapoisi käed peavad olema nii tugevad, et jaksab ronida klüüverstaaki mööda masti, sealt vahestaaki mööda ühest tengist teise ja krootseli mööda jälle tekile. J. Parijõgi.
▷ Liitsõnad: fokk|teng, groot|teng, marss|teng, praam|teng, roilteng.

topi|nurk
mer masti toppi ulatuv purje nurk

topp2 ‹topi 21› ‹s›
mer masti v. tengi ülaots. *Laeva kodusadama lipp vööris, riigilipp ahtris ja laevaseltsi lipp tagamasti topis plagisesid .. A. Kaskneem.
▷ Liitsõnad: mastitopp.

tuus ‹-a 22›

1. ‹s› masti tugevaim mängukaart, äss. Tal on puha tuusad käes.
2. ‹s› piltl tähtis tegelane, mõjukas isik, äss. Ärimaailma, pealinna tuusad. Vana valitsuse, uue erakonna tuusad. Kohal olid rikkad tuusad. Tal on onu mingi tuus. *.. lordid, teate, on Inglismaal üsna suured tuusad. H. Sergo. || mingi ala tippu kuuluv isik, täht. Laval on ainult tuusad. Noorel maletajal tuli võistelda rahvusvaheliste tuusadega. Saatesse on kutsutud ajakirjanduse tuusad.
▷ Liitsõnad: erakonna|tuus, partei|tuus, raha|tuus, ärituus.
3. ‹adj› släng (õpilaste, noorte keelepruugis:) vahva, tore, lahe. Enda arust on ta tuus kuju. Päris tuus koht. Tõesti tuus film! Väga tuus pidu oli. Trennis on ikka väga tuus käia.

vant1 ‹vandi 21› ‹s›
midagi toetav, hoidev tross. a. ehit rippkonstruktsioonis, masti toetamiseks jm. kasutatav pinguldatud terastross. Sillasamba vandid. Vantidega kinnitatud postid. b. mer masti v. tengi laeva külje poolt hoidev tross. Madrus ronis mööda vante üles, rippus vantides. Vandid raiuti tormi ajal katki. Tuul vilistab vantides.

äss ‹-a 22› ‹s›

1. masti tugevaim mängukaart, millel on tavaliselt kujutatud ainult masti sümbol. Poti, ruutu äss. Tal oli käes kolm ässa. Võttis maast ässa. Tappis kuninga ässaga.
▷ Liitsõnad: pada|äss, poti|äss, risti|äss, ruutu|äss, trump|äss, ärtuäss.
2. piltl tähtis tegelane; oma ala parim esindaja, tipp. Sõjaväeluure äss. Mis ässa sa mängid! Käib ringi, nina püsti nagu ässal. Jalgpalliklubil õnnestus oma ridadesse osta paar ässa.
▷ Liitsõnad: jalgpalli|äss, male|äss, õhuäss.