[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

madu ‹mao 27› ‹s›

1. pika rulja jalutu kehaga siueldes liikuv soomuseline roomaja. Mürgised, mürgita maod. Madu sisises hoiatavalt, salvas, hammustas, nõelas poissi jalga. Mättal oli end rõngasse kerinud madu. Meil esinevad madudest rästik ja nastik. Muinasjutud räägivad lendavatest madudest, sajapäistest madudest jm. koletistest. Maona looklev järjekord.
▷ Liitsõnad: boa|madu, korall|madu, lõgis|madu, meri|madu, mürk|madu, nool|madu, prillmadu; lend|madu, lohemadu.
2. piltl (salakavala, õela, alatu inimese kohta, ka sõimusõnana). Sa igavene madu! Ah sa madu, või minu peale kaebama! *Ja miks ma's ei peaks istuma [maas], kui naine mind just praegu tappa tahtis ... Näe, see madu sääl. A. Jakobson. *„Sa, madu, ära vigurda – kui virutan sulle!” läks Orlov vihaseks. O. Samma (tlk).