[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

madalale ‹adv›

1. mingile alustasandile (hrl. maapinnale) suhteliselt lähedale (ka näiliselt). Puud olid madalale, peaaegu vastu maad paindunud. Esikus oli laste tarvis madalale kinnitatud riidevarn. Poiss tuli redelil paar pulka madalamale. Tukkuja pea vajus järjest madalamale. Päike laskus, vajus madalamale.
2. määra v. taseme poolest tegelikust, olemasolevast allapoole. Öösel langes temperatuur maapinnal väga madalale. Poiste tuju vajus veelgi madalamale. *On eksitus oma nõudeid liiga madalale asetada. Mitte kesktaset, vaid tippusid! F. Tuglas.
3. moraalselt alla, alaväärseks v. väärituks. Mees hakkas jooma ja langes üha madalamale. *Mina muidugi ei küsi, kus sa käid, sellist kommet mul veel pole, nii madalale mina ei lasku! M. Traat.