[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 6 sobivat artiklit.

(ei) maast ega ilmast, (ei) maad ega ilma; (ei) ilma ega maad; (ei) maast ega taevast; (ei) maad ega taevast, (ei) ilmast ega maast
eitavas lauses(taipamise, arusaamise, märkamise kohta:) mitte vähematki, mitte midagi, mitte millestki midagi. Pole mõtet küsida: tema ei tea maast ega ilmast, (sellest) maad ega ilma. Sa magasid kui kott, ei teadnud maast ega taevast. Ta ei mäletanud eilsest pidutsemisest maad ega taevast. *Sest sageli lamas vana Sokupill ise koorma otsas joobnuna ega hoolinud ilmast ega maast. R. Roht.

maast ja ilmast, maast ja taevast; maad ja ilmad kokku; maad ja taevad kokku, ilmast ja maast
(rääkimisaine, jututeemade kohta:) sellest ja teisest, väga paljudest asjadest. Rääkisime tüki aega niisama maast ja ilmast. Ta on suure jutuga, seletab, vatrab maad ja ilmad kokku. Luiskas maad ja ilmad kokku. *Me lobisesime maast ja taevast, mängisime neljal käel klaverit .. E. Bornhöhe. *Ise lobas sealjuures maad ja taevad kokku, armastusest ja muust prahist ... E. Rannet.

maast lahti ~ üles
kõnek magamast üles (äratamise v. magamast tõusmise kohta). Poisid, maast lahti, kell on juba seitse! Ta raputas magajat õlast: „Maast lahti!” Lapsed aeti, löödi hommikul vara maast lahti. Poiss kondab õhtul ringi, nüüd ei saa kuidagi maast lahti. *Mine tea, mis paha vaim need poisid ka nii vara maast üles ajas. K. Ristikivi.

maast madalast
lapsepõlvest, varasest noorusest peale, väikesest peale. Ta on maast madalast rasket talutööd teinud. Poisike paistis maast madalast silma erilise andekusega, oma huviga muusika vastu. Lapsi õpetati maast madalast vanemaid inimesi austama. *Jantsiks hüüti teda juba maast madalast, kuigi ta pühas ristimises Jaaniks nimetatud .. M. Metsanurk.

nagu maast leitud
ilma vaevata, ilma pikemata. *Kinni nabiti. Oma kaks aastat on nagu maast leitud. O. Luts.

kas (või) malk maast püsti ~ lahti, kas (või) malk pooleks
(järeleandmatuse, millestki mitteloobumise kohta:) tulgu mis tuleb, saagu mis tahes, kas või nui neljaks. Kas või malk maast püsti, aga järele ta ei anna. *Tema [= armastuse] eest tasub võidelda ja seda ma teen, kas või malk pooleks. V. Lattik.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur