[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

asunik ‹-niku, -nikku 30› ‹s›

1. isik, kes on asunud rajama v. rajanud majapidamise seni ülesharimata maal; ümberasuja, väljarännanu. Eesti asunikud Krimmis, Kaukaasias, Siberis. Ameerika, Austraalia esimesed valged asunikud.
2. (Teise maailmasõja eelses Eestis:) talu rajaja maareformiga saadud maal. Jaotatud mõisamaadel hakkasid asunikud kodusid rajama.
3. hrv elanik, asukas. *.. kus vanglauksed tõepoolest avanesid ja lasksid välja oma asunikud .. A. H. Tammsaare.
4. van kõnek veerandliitrine pudel viina. Ostis, tõi asuniku viina. Võtab taskust asuniku, paneb asuniku lauale.

drednoot ‹-noodi 21› ‹s›
aj sõj tüüp Esimese maailmasõja aegseid suuri lahingulaevu

kindral|komissariaat
aj II maailmasõja ajal Saksamaa okupeeritud alade haldusüksus

küti|väeosa
sõj aj teat. laskurväeosa; Venemaal I maailmasõja ja kodusõja ajal laskurväeosa üldnimetus

lendliis ‹-i 21› ‹s›
oma liitlastele relvastuse jm. varustuse laenuks v. rendile andmise süsteem, mida rakendas USA Teise maailmasõja ajal

maailma|tulekahju
piltl (maailmasõja kohta). Hitleri süüdatud verine maailmatulekahju.

makii ‹14› ‹s›

1. aj prantsuse partisan II maailmasõja ajal
2. geogr makja

mõisa|valitseja

1. mõisniku palgaline abi v. asetäitja mõisamajanduse juhtimisel, opman
2. riigimõisa direktor Teise maailmasõja eelses Eesti Vabariigis

neo|realism

1. filos suund 20. saj. filosoofias (eelkõige Inglismaal ja USA-s), uusrealism
2. kirj kunst Teise maailmasõja järel itaalia kirjanduses ja filmikunstis tekkinud suund

politsei|pataljon
aj kohalikest elanikest moodustatud politseiline karistus- v. julgestusväeosa II maailmasõja ajal Saksa sõjaväes

poti|põllumees

1. hlv põllumeeste erakonna linlasest liikme pilkenimetus II maailmasõja eelses Eesti Vabariigis. *Hääbusid erakonnad – / potipõllumehed, / majaomanikud, / liberaalid / ja sotsid. V. Beekman.
2. linlasest aiamaapidaja ja põllutöötegija. Nädalavahetuseks sõidavad potipõllumehed oma maalappidele rügama.

propaganda|instruktor
aj poliittöötaja sõjaväes (Teise maailmasõja ajal Nõukogude Liidus)

rinne ‹rinde 18› ‹s›

1. sõj. a. vastasega kokkupuutumise joon sõjatandril (lahinguväljal), ka see kokkupuuteala. Rinne läheneb, liigub lõuna poole, läks külast puutumata üle. Algasid lahingud pikal, laial rindel. Rünnati kogu rindel. Rindest murti läbi. Mis rindel, rinnetel su vanaisa sõdis? Mehed saadeti rindele, tulid rindelt. Ta langes rindel. Tagala varustab rinnet. Maa oli rinnete rõngas. | piltl. Olmekeemia tungib peale kogu, laial rindel. Töö käis täiel rindel. *Igalt sulisevalt veelt / ju hõngab kevad! Kevad täiel rindel! J. Kross. b. vägede lahingukorra vastasepoolne külg. *.. õhtu eel selgus, et ollakse juba kahe rinde vahel: üle aleviku algas kahurväe duell. E. Krusten. c. allüksuse (väeosa) rivi külg, mille poole sõjaväelased seisavad näoga. Rivi rinne. d. Teise maailmasõja aegne NSV Liidu kõrgeim operatiiv-strateegiline väekoondis. 3. Balti rinde väed.
▷ Liitsõnad: ida|rinne, lõuna|rinne, lääne|rinne, sõja|rinne, võitlus|rinne, väerinne.
2. piltl mingi tegevuse v. töö ala. Edusammud majanduse rindel. Onupoeg on tegev mitmel rindel. Rabab kahel rindel: tööl ja kodus. Naiste rindel olevat tal edu. *.. olid pankrotiolukorras elu kõik peamised rinded: majanduselu, kunst, perekond. H. Siimisker. || ühist eesmärki taotlevate inimeste kogu, liikumine. Rahvuslik, demokraatlik rinne. Streikijate seni ühtne rinne lagunes. Arstide rinne suitsetamise vastu.
▷ Liitsõnad: ideoloogia|rinne, kirjandus|rinne, kultuuri|rinne, kunsti|rinne, muusika|rinne, spordi|rinne, töö|rinne, uurimisrinne; isamaa|rinne, rahva|rinne, rahvus|rinne, ühis|rinne, ühtsusrinne.
3. bot mets enam-vähem ühel kõrgusel asuva lehestikuga ja hrl. ühte eluvormi kuuluvad taimed osana taimekooslusest. Puistu esimene, teine, kolmas rinne. Metsas kasvavad puud mitme rindena. Harilik jalakas kasvab hästi segametsade teises rindes. || rindevõra ühekõrgusel paiknevad harud
▷ Liitsõnad: puhma|rinne, puu|rinne, põõsa|rinne, rohu|rinne, sambla-sambliku|rinne, võra|rinne, võsarinne; ala|rinne, ülarinne.
4. rida, viirg, riba, esi; rind (6. täh.); äär, piir(iala). Kartulit võeti ühes pikas rindes. Ta marssis salga esimeses rindes. Oru talu piiras kaks küngaste rinnet. Kustpoolt pilvede rinne tuleb, sealt tuul puhuma hakkab. Veejuga paiskub laia rindena kuristikku. Pärast Põhjasõda pääses Venemaa laial rindel Soome lahe äärde. Igal vihusidujal oli oma rinne. *Paari ööga külmus sadamalaht kuni suudmeni ja suure mere rinnegi oli juba täis jääsuppi. A. Mälk. *Liivaterade summa võib osutuda mäeks, külma ja sooja õhu rinne äikesepilveks. L. Meri.
▷ Liitsõnad: koristus|rinne, külvi|rinne, laine|rinne, lõikus|rinne, pilve|rinne, põlemis|rinne, tulerinne.
5. hrv nõlv, rinnak, rind (7.c. täh.) *Oli päikesepoolseid kallakuid ja varjulisi rindeid vastu põhja. M. Raud.
▷ Liitsõnad: mäerinne.

silma|vesi
pisarad, nutt. Silmavesi voolab palgetel. Naerab läbi silmavee. Rohkesti silmavett valanud lesknaine. Jutustas oma lugu kibeda silmaveega. Soolase silmaveega niisutatud, kastetud toidupala. Vanapoisi silmavesi 'begoonia'. Mäe silmavesi van kõnek lahja normiviin Teise maailmasõja aegse saksa okupatsiooni päevil.

sinine ‹-se 4›

1. ‹adj› rukkilille, linaõie, pilvitu taeva värvi. Sinine värv, värvus. Sinised lilled, marjad. Lasuriit ja safiir on sinised kalliskivid. Ilusad sinised silmad. Sinine tint. Indigoga siniseks värvitud riie. Taevakarva sinine seelik. Sinine pesu. Sinised porikärbsed. Kartul läks keetmisel siniseks. Politseiautol vilgub sinine tuli. Sinised plekid, vorbid kehal. Mehe silm 'silmaalune' on siniseks löödud. Silmaalused sinised kui pajapõhjad. Sinised rõngad, varjud, viirud silme all. Siniseks muljutud pöidlaküüs. Poisike oli näost sinine. Külmast sinised käed, huuled. Tuba on sinist vingu, tossu täis. Masin ajab sinist suitsu välja. Suitsetas toa siniseks. Täna on meri sinine. Öö sinine valgus. Sinisemast sinises õhus lõõritavad lõokesed. Looduses on palju siniseid toone. Sinised 'sinavad' kaugused, mäed, rannad. Sinised südamerikked 'südamerikked, millega kaasneb naha sinakus'. Sinine silmakivi 'vaskvitriol'. Sinine paber, rahatäht (hrl. Teise maailmasõja eelse Eesti Vabariigi kümnekroonise kohta). | piltl (ka piltlikes väljendites). Vihastas nii, et läks (näost) siniseks. Vihastas end siniseks. Oli kadedusest sinine. Tormas minema, nii et sinine jutt järel 'väga kiiresti, hooga'. Sinine veri 'aadlipäritolu, siniveri'. Ta soontes voolab sinist verd. Sinine süsi tuul energiaallikana. | (taimenimetustes). Sinine käoking, kopsurohi, emajuur, kuslapuu, elulõng, mesiohakas. || (millegi muinasjutulise, kättesaamatu kohta). Sinine lind 'sinilind'. Nooruse sinised unelmad. Sinised unistused.
▷ Liitsõnad: akvamariin|sinine, asuur|sinine, elektri|sinine, ere|sinine, erk|sinine, hallikas|sinine, hall|sinine, hele|sinine, indigo|sinine, jää|sinine, kahja|sinine, kahkjas|sinine, kahvatu|sinine, kannikese|sinine, kirgas|sinine, koobalt|sinine, krell|sinine, külm|sinine, lasuur|sinine, lavendel|sinine, lillakas|sinine, linaõis|sinine, mahe|sinine, mere|sinine, meri|sinine, metüleen|sinine, mustjas|sinine, must|sinine, piimjas|sinine, pimestav|sinine, pleek|sinine, ploomi|sinine, portselan|sinine, poti|sinine, puhas|sinine, punakas|sinine, purpur|sinine, puu|sinine, põua|sinine, rohekas|sinine, roosakas|sinine, rukkilille|sinine, safiir|sinine, sinilille|sinine, sini(-)|sinine, sire|sinine, särav|sinine, sügav|sinine, taeva|sinine, taevas|sinine, teras|sinine, tindi|sinine, tint|sinine, tuhm|sinine, tume|sinine, türkiis|sinine, ultramariin|sinine, valkjas|sinine, vesi|sinine, viiuli|sinine, õrn|sinine, öösinine.
2. ‹adj› kõnek suur, tõeline, ehtne. Tundsin sinist viha. Teda valdas sinine hirm. *Ja sellest päevast saadik oligi Koosna peremehel metsavahi Mardi vastu suur ja sinine vimm. O. Luts. || (mõnede kirumisvormelite jm. väljendite koosseisus, sageli kõlalise sobivuse alusel). Sa sinine saatan, sinine sitikas! Oh sa sinine sinder. Sa sinine silmamuna! Sa sinine õnnetus. *.. muidu järsku kosilane õues, temal pole sinist aimugi.. L. Kahas.
3. ‹s› see, mis (v. kes) on sinine. a. sinine värvus, värv v. värvaine. Heledam, tumedam sinine. Sinine mõjub rahustavalt. Sinisega värvitud lõng. Berliini e. Preisi sinine 'tumesinine pigment, millest valmistatakse mitmesuguseid siniseid värve'. Pariisi sinine 'teat. sinine pigment'. b. sinine riietus. Rõivastub sageli sinisesse. c. van sinine rahatäht, hrl. kümnekroonine Teise maailmasõja eelse Eesti Vabariigi ajal. *Raha mis raha, sinine nagu iga teine sinine. R. Janno. *Sina kustuta vana kümnekroonine võlg, teised aga pangu igaüks omalt poolt sinine lauale.. E. Kippel.

telje|riik
‹hrl. pl.› aj (Teise maailmasõja eelõhtul liidu moodustanud Saksamaa ja Itaalia ning sõja ajal nendega ühinenud Jaapani kohta)

töö|pataljon
sõj aj
1. mobiliseeritud kodanikest moodustatud allüksus Teise maailmasõja ajal NSV Liidus. Teenis sõjapäevil tagalas tööpataljonis.
2. NSV Liidu relvajõudude ehitusväe allüksus

ultraism ‹-i 21› ‹s›
kirj Esimese maailmasõja järel hispaaniakeelses luules tekkinud avangardistlik vool, mille tunnusjoonteks on vabavärsi kasutamine, metafoorilisus ja novaatorlikkus

vastupanu|liikumine
okupatsioonivõimu vastane liikumine okupeeritud territooriumil (eriti Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vastu suunatud võitlus Teise maailmasõja ajal); võitlus kellegi vastu. Vastupanuliikumist organiseerima. Vastupanuliikumises osalema. Vastupanuliikumisest osa võtma. Ühines 1944. aastal vastupanuliikumisega Prantsusmaal. Iraagi vastupanuliikumine. Talurahva vastupanuliikumine 18. sajandi lõpul.