[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 6 artiklit

mõõtmamõõdan 46

1. ühe suuruse suhet teisesse (kvalitatiivselt samasugusesse), ühikuks võetud suurusesse määrama. Mõõdetakse mõõtevahenditega. Joonlauaga, mõõtelindiga, tollipulgaga, süllapuuga mõõtma. Pikkust, laiust, kõrgust, sügavust sentimeetrites, meetrites, tollides, jalgades, süldades mõõtma. Vahemaad, kaugust mõõdetakse kilomeetrites, laeva kiirust sõlmedes. Ampermeetriga mõõdetakse, ampermeeter mõõdab elektrivoolu tugevust. Maad mõõtma. Mõõda sammudega, kui pikk see peenar on. Mõõdab eseme pikkust kämblaga. Silmaga mõõtes, silma järgi mõõta umbes 30 meetrit. Mõõdeti sentimeetri, millimeetri täpsusega. Arst laskis palavikku mõõta. Mõõda, mitu liitrit sellesse potti mahub. Vedelikku mõõdeti vanasti toobiga. Universumis mõõdetakse vahemaid valgusaastatega, valgusaastates. Teekonda võib mõõta ka päevadega. Peremees mõõtis aidas vilja kottidesse. Mõõda paberileht neljaks. Mõõtsin leivapätsi enam-vähem pooleks. Mõõdan tapeedipaanid parajaks, ühepikkuseks. Kell mõõdab aega. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. *Usbeki kultuuri vanust mõõdetakse Hiivas, Buhaaras ja Samarkandis aastatuhandetega .. L. Meri. || (midagi omavahel võrreldes). Lapsed mõõtsid omavahel, kumb neist on pikem. Mõõda, kas vöö annab ümber. Mõõtsin, kas lusikas sellesse karpi mahub. Poisid mõõtsid maadeldes jõudu. Tule rammu mõõtma! Mõttes mõõtsin end temaga, oma häid külgi tema omadega. || piltl (üldisemalt suurusi, väärtusi võrreldes). Vastab pilkele samaga, mõõdab sama mõõduga tagasi. Inimesi ei saa mõõta sama, ühesuguse mõõdupuuga. Millega mõõta armastuse suurust? Kõik ei ole rahaga mõõdetav, on väärtusi, mida ei saa raha eest. *Rahvuslik kirjandus on asi iseeneses, seda ei saa õieti millegagi mõõta .. M. Traat.
2. mõõdu järgi, teat. mõõduga eraldama, andma v. jagama. Mõõtis kulbiga igaühele ta jao suppi. Mõõtis ostjale meetri patsipaela, liitri piima. Mõõtsin mahla kastrulisse. Mõistust pole kõigile ühepalju mõõdetud. Pojad on tal kõik ühtmoodi pikad nagu mõõdetud. *Tuleb osata mõõta nii hellust kui karmust, jagada seda õigetes annustes. E. Tegova. *„Ega ei jäeta, midagi ei jäeta tasumata,” seletab Liisa kõvasti. „Kõik mõõdetakse kätte. Joomine ja kiskumine ja patutööd. ..” A. Mägi. ||hrl. tud-partitsiibiskaalutletult, mõõdukalt tegema v. esitama. Mõõdetud liigutused. Napp mõõdetud naeratus. Jalutab mõõdetud sammul. Räägib mõõdetud aeglusega. *.. tõsine, mõõdetud olekuga, kuiva ja järsu sõnaga härra. E. Vilde. || hoope jagama, lööma. Poisile mõõdeti kümmekond sirakat tagumiku peale. Vaat kui mõõdan sulle (malakaga) üle turja, ühe tulise! Mõõtis pullile vitsaga mööda külgi.
3. hrl. pikemat aega v. korduvalt teat. vahemaad läbima v. edasi-tagasi liikuma. Ma olen seda teed küllalt mõõtnud, küll jalgsi, küll jalgrattaga. Olin sel ajal poisike, mõõtsin alles kooliteed. Olen seda jõge suve jooksul paadiga küllalt mõõtnud. Muudkui vantsib, jalad mõõdavad nagu iseenesest tolmust maanteed. Liinibuss, reisilaev mõõdab oma igapäevast teed. Rattad, rattakummid mõõdavad kilomeetreid, koduteed. Mõõdab närviliselt, raskete sammudega kongi pikkust, põrandalaudu. Mõõtsin rahutult jaama ooteruumi põrandat. Istu paigal, mis sa sest toast mõõdad! *.. vana Nugis mõõdab Surru poole, nagu oleks Peltsebul ise tal kannul. O. Tooming. *Läbi lenda [lõoke] pilveparved, / mõõda metsad, mõõda maad .. L. Koidula.
4. arvustavalt, hindavalt silmitsema. Mõõtis meid imestava, kahtlustava, umbuskliku, halvakspaneva, põlgliku, jaheda, hävitava pilguga. Mõõdab võõrast pealaest jalatallani, ülevalt alla pika uuriva pilguga. Mees mõõtis silmadega laine kõrgust. Mõõdab uustulnukat uudishimulikult üle prillide. Mõõtis vastast silmanurgast. Ta mõõtis mind varjamatu muigega. Poisid mõõtsid teineteist väljakutsuvalt. Mis sa mõõdad – kas ei tunne mind ära? Mehe vaade mõõdab riiulil olevaid pudeleid. Tema silmad mõõtsid mind külmalt. *Ühel hooviväraval istus vesihall kass, mõõtes neid askeldusi filosoofilise rahuga. O. Luts. || (väärtust) hindama. Inimene pole masin, et teda ainuüksi tema tööga mõõta. Mõistusega mõõdame mõndagi asja teistmoodi kui südamega.

läbi mõõtma
hrl. da-infinitiivisteat. pikkusega läbimõõtu omama. *.. avanes tema pilgule avar lagendik, umbes kakssada sammu läbi mõõta .. A. Kurtna (tlk).

mõõku mõõtma vt mõõk

välja mõõtma
millestki suuremast, koguselt ulatuslikumast mõõtmisega eraldama, valmis mõõtma. Maamõõtjad mõõtsid talude krundid välja. Poisid mõõtsid sammudega mänguplatsi välja. *Tsoburgale meeldis toobiga jahu ja tangu välja mõõta, õhtul naiste põlle alla toppida. R. Kolk.

ära mõõtma
mõõtmisega suurust, pikkust, mahtu vm. kindlaks määrama. Mõõtsime vahemaa sammudega ära. Mõõda ära, palju see kala kaalub!

üle mõõtma
kontrollivalt (uuesti) mõõtma. Mõõda üle, kui ei usu. *Jultunud tüüp! Ma ise mõõtsin Oksatal kivikuhjad üle. Tuli poole vähem kui aktis.. E. Rannet.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur