[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

lootma ‹loodan 46›
midagi väga soovima; selle täideminekut uskuma ja ootama. Iga inimene loodab, et ta lapsed jõuavad elus kaugemale kui ta ise. Igaüks loodab õnne leida, õnnelikuks saada. Ta oli andekas, temast loodeti palju. Loodab pojast oma töö jätkajat. Tahaks väga loota, et kõik läheb hästi. Kuni elame, loodame. Loodame kõige paremat! Midagi head pole sealt loota. Loodan, et mõtled mu ettepaneku üle järele. Jääb loota, et asi laheneb meile soodsalt. Ära tühja looda! Seda me ei julgenud, ei osanud lootagi. Loodab väitekirja kevadeks valmis saada. Loodame, et meid enam ei tülitata. Loodab maal vaikust ja rahu leida. Raha ma talle ei laena, ärgu ta lootku(gi)! Läksime baari, lootes sealt midagi hamba alla saada. Loodetud võit jäi meeskonnal saamata. || kedagi v. midagi usaldades kelleltki v. milleltki abi, tuge, turva ootama, kellelegi v. millelegi toetuma, kellegagi v. millegagi arvestama. Loodab jumala, looja peale. Tuleb loota iseendale, iseenda peale. Pole kellelegi, kellegi peale loota. Millele, mille peale sa loodad? Ei maksa õnnelikule juhusele lootma jääda. Loodab oma teadmiste, kogemuste peale. Üks loodab teise peale ja asi jääbki korda ajamata. Ei saa ühiselamu peale loota, tuleb erakorter otsida.