[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

lookama ‹loogata 48›

1. looklema, vingerdama. Rästik läheb loogates põõsasse. Saag peab sirgelt käima, ei tohi loogata. Oja lookab läbi luha.
2. vaksama, keha looka tõstes ja taas sirutades liikuma. Vaksik lookab lehe peal.
3. õõtsudes käima, kookama. *.. lookas ta Püve poole ja tegi Peetriga asjast juttu. A. Kitzberg. *.. lookab pikkade sammudega üle tänava. M. Seping.