[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

lisa ‹11› ‹s›
miski v. keegi juba olemasolevat kogust, määra v. hulka suurendav v. täiendav. Bensiin oli lõpukorral, aga lisa polnud kuskilt saada. Palk on väike, tuleb (palgale) lisa teenida. Töötab hilisõhtuni, võtab ööstki lisa. Lillekimpu sobib mõni roheline oksake lisaks. Eeskava sai läbi, kuid publik nõudis lisa. Saal oli rahvast täis ja üha saabus lisa. Töötajaid on vähe, lisa kuluks hädasti ära. || lisaks peale selle (veel). Ta on väga töökas, lisaks ka andekas. Ta laulab kooris, lööb kaasa näiteringis ja lisaks käib veel tennisetrennis. *.. kihutasite kroonuametniku asjatalituselt minema ja virutasite lisaks veel ta kirjutuslaua kummuli .. F. Tuglas (tlk). || trükiste, dokumendi jm. täiendav osa v. materjal (näit. kaasanded perioodilise väljaande juures, kaardid ja tabelid raamatu lõpus). Seaduse, määruse, lepingu, protokolli lisa. Molotovi–Ribbentropi pakti salajane lisa. Mustrileht on käsitööajakirja tähtis lisa. Õigekeelsussõnaraamatu grammatilised lisad. Omaaegsete kalendrite lisad. Jutt on ilmunud esmakordselt „Postimehe” lisas, lisana.
▷ Liitsõnad: leiva|lisa, palga|lisa, toidulisa; ajalehe|lisa, jutu|lisa, kirjandus|lisa, naljalisa.