[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

liiklus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
liiklemine, jalakäijate ja sõidukite jm. transpordivahendite sihipärane liikumine neile selleks ettenähtud kohas. Elav liiklus. Tiheda, hõreda liiklusega teed, tänavad. Parempoolne, vasakpoolne liiklus. Ühesuunalise, kahesuunalise liiklusega tänav. Liikluseks suletud tänavalõik. Dispetšer juhib rongide liiklust.
▷ Liitsõnad: jõe|liiklus, maa|liiklus, maantee|liiklus, mere|liiklus, raudtee|liiklus, vee|liiklus, õhuliiklus; auto|liiklus, bussi|liiklus, hobu|liiklus, laeva|liiklus, lennu|liiklus, rongi|liiklus, trammi|liiklus, trolli(bussi)liiklus; kauba|liiklus, reisi|liiklus, transiitliiklus; ringliiklus.