[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

liigutus ‹-e 5› ‹s›

1. liigutamise üksikjuhtum vt liigutama (1. täh.) Käte, jalgade liigutused. Sujuvad, kohmakad, aeglased, kiired liigutused. Teeb närvilisi liigutusi. Üks ettevaatamatu liigutus ja sa võid kukkuda. Kutsuvad, tõrjuvad liigutused. Tegi peaga mingi ebamäärase liigutuse. Tegi liigutuse, nagu tahaks tõusta. Kiskus enda järsu liigutusega haardest lahti. Seisa, mitte üks liigutus! Töötab täpsete vilunud liigutustega. Kassi nõtked liigutused. || kõnek (mingi tegevuse, sammu, tehingu kohta). Õige liigutus oleks auto kasuga maha müüa ning suvila osta.
▷ Liitsõnad: hingamis|liigutus, jooksu|liigutus, kulmu|liigutus, käe|liigutus, lennu|liigutus, näo|liigutus, pea|liigutus, pette|liigutus, puusa|liigutus, randme|liigutus, ring|liigutus, tõrje|liigutus, töö|liigutus, ujumis|liigutus, viske|liigutus, väljendusliigutus.
2. härdumus, heldimus, meeleliigutus. Sügava liigutuse pisarad. Hääl väriseb liigutusest. Juhan Liivi luuletusi loeme liigutusega. *Noor Heidegg nägi mõlema tüdruku kibedat nuttu, ilma et ta olekust liigutust või kaastundmust oleks paistnud. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: hinge|liigutus, meele|liigutus, südame|liigutus, tundeliigutus.