[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

liiga ‹adv›
(väljendab tarbetult v. kahjulikult suurt määra:) rohkem kui vaja, üle normi, üle mõõdukuse piiride, ülemäära, ülearu, üleliia, liigselt, liialt. Liiga suur, väike, külm, kuum. Supp sai liiga soolane. Koosolek määrati liiga varasele ajale. Paat on liiga koormatud. Kui sa liiga väsinud ei ole, jalutame veel. Kõht sai liiga täis. Mina olen juba liiga oma, et asja kõrvalseisja pilguga vaadata. Ma ei saa sulle appi tulla, olen oma tööga liiga jännis. Pood on liiga kaugel. Ajab oma nina liiga püsti. Sa tead liigagi hästi, kuidas asjad on. Kui töö sulle liiga üle jõu käib, jäta pooleli. Ma ei märganud sind, olin liiga mõttes, tööga ametis. Selle loo pärast ära liiga muretse. Maaeluks oled sa liiga linnamees.

liiga1 ‹6› ‹s›

1. (ühiskondlik-poliitiline) liit, ühendus. Asutati naisõiguslaste liiga. Inimõiguste eest võitlejate liiga. Kirjanikud lõid oma demokraatliku liiga.
2. sport teat. mänguklassiga võistkondade sari (pallimängudes, jäähokis jm.). Madalama liiga võitja pääseb kõrgemasse liigasse. A- ja B-liiga.
▷ Liitsõnad: esi|liiga, jalgpalli|liiga, jäähoki|liiga, kõrg|liiga, profiliiga.

liiga2 ‹6› ‹s›
muus noote ühendav sidekaar