[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

liig ‹adv›
kõnek liiga. Liig suur, väike. Kutse tuli liig ootamatult. Vett on liig vähe, palju. *Liig värske oli haudadel alles muld, liig värsked südames haavadki. A. H. Tammsaare.

liig ‹liia 23›

1. ‹adj› vajadust, tavamäära v. -mõõtu ületav. Kleit istub hästi, pole kuskilt liig ega napp. Rookis vitsa küljest liiad lehed maha. Paat oli liias lastis. Silmad liiast nutust punased. Vabandas end liia väsimusega. Sain asjad liia vaevata korda. Kui lärm liiaks paisus, käsutati lapsed vait. Peab, paneb mu nõuandeid liiaks. Mis liig, see liig – kauem me teda ei oota. Selline nöökimine on kannatlikulegi liig mis liig.
2. ‹s› vajadust, tavamäära v. -mõõtu ületav hulk. Kui kleit on ülearu pikk, võib liia alt ära lõigata. Kaalub, mõõdab, arvestab liiaga, liiata. Tal on uhkust liiaga. *.. määris kreemi näole. Pühkis siis liia paberiga ära .. T. Kokla (tlk). || koostisainete õiget suhet rikkuv ülekaal, liigsus. Mikroelementide vaegus või liig mullas. Seepides on tavaliselt väike leelise liig.

liiga ‹adv›
(väljendab tarbetult v. kahjulikult suurt määra:) rohkem kui vaja, üle normi, üle mõõdukuse piiride, ülemäära, ülearu, üleliia, liigselt, liialt. Liiga suur, väike, külm, kuum. Supp sai liiga soolane. Koosolek määrati liiga varasele ajale. Paat on liiga koormatud. Kui sa liiga väsinud ei ole, jalutame veel. Kõht sai liiga täis. Mina olen juba liiga oma, et asja kõrvalseisja pilguga vaadata. Ma ei saa sulle appi tulla, olen oma tööga liiga jännis. Pood on liiga kaugel. Ajab oma nina liiga püsti. Sa tead liigagi hästi, kuidas asjad on. Kui töö sulle liiga üle jõu käib, jäta pooleli. Ma ei märganud sind, olin liiga mõttes, tööga ametis. Selle loo pärast ära liiga muretse. Maaeluks oled sa liiga linnamees.

liiga1 ‹6› ‹s›

1. (ühiskondlik-poliitiline) liit, ühendus. Asutati naisõiguslaste liiga. Inimõiguste eest võitlejate liiga. Kirjanikud lõid oma demokraatliku liiga.
2. sport teat. mänguklassiga võistkondade sari (pallimängudes, jäähokis jm.). Madalama liiga võitja pääseb kõrgemasse liigasse. A- ja B-liiga.
▷ Liitsõnad: esi|liiga, jalgpalli|liiga, jäähoki|liiga, kõrg|liiga, profiliiga.

liiga2 ‹6› ‹s›
muus noote ühendav sidekaar

liig|aasta
lisapäeva-aasta

liig|agarus
Talitse ta liigagarust.

liigahtama ‹37›
liigatama. Magaja liigahtas unes. Kass lamas aknalaual, ainult sabaots liigahtas aeg-ajalt. Miski nagu liigahtas akna taga. | piltl. Hinges liigahtas kaastunne, heldimus.

liigahtus ‹-e 5› ‹s›
liigatus. Vaevumärgatav liigahtus.

liiga-looga ‹adv›
loogeldes, looklevalt. Jõgi läheb liiga-looga läbi heinamaa. *Sõidame käänakulist teejuppi mööda liiga-looga Juhani koduõue. M. Nurme.

liigatama ‹37›
end korraks liigutama; korraks, hetkeks liikuma. Ainuski lihas ta näos ei liigatanud. Ilm on nii vaikne, et ükski leht ei liigata. *Järves liigatas keegi, veelind või suur kala. T. Kallas.

liigatus ‹-e 5› ‹s›
liigatamine. *.. ta nagu oleks näinud liigatust puude vahel. H. Lepik (tlk).

liige ‹liike 18› ‹s›
hrv liigutus. *Hõikasin teda tagasi, kuid ta tegi tõrjuva liike. J. Semper.

liige ‹liikme 17› ‹s›

1. hrl kõnek (liikuv) kehaosa, kehaliige, ihuliige. Sõitsin kraavi, aga õnneks jäid kõik luud ja liikmed terveks. Hea on pärast pikka bussisõitu liikmeid sirutada. Hirmust lõid liikmed nõrgaks, ei kuulanud sõna. Liikmed jäävad istumisest kangeks, surevad ära. Olen nii väsinud, et ei jaksa ühtegi liiget liigutada. Tundis oma liikmetes rammetust, roidumust, jõudu. *.. tunda oma keha tervikuna ja iga liiget üksikult .. L. Hainsalu.
▷ Liitsõnad: ihu|liige, keha|liige, suguliige.
2. kõnek liiges. Põlvede liikmed on valusad, tursunud. Väikese sõrme liige ei anna hästi painduma. *.. sõrmed on pehmed ja puhtad, lohukestega liikmete kohal .. M. Mõtslane. *Keerutad mu vanad kondid veel liikmetest lahti! A. Jakobson.
3. kõnek liigend. *.. otsis taskust noa, võttis selle liikmest lahti, lõikas leivatükist paar suutäit .. A. H. Tammsaare.
4. mingi jada vm. iseseisvatest osadest koosneva terviku osis. Hulkliikme, progressiooni, korrutise liige. Koondlause korduvad liikmed. Liigituse tulemusena saadud mõisteid nimetatakse liigituse liikmeiks.
▷ Liitsõnad: hulk|liige, kaks|liige, lauseliige.
5. mingisse organisatsiooni, organisse, liitu vm. ühendusse kuuluv isik v. juriidiline isik, rühmitus, riik vm. Seltsi, ühingu, partei, ühistu liige. Komitee, komisjoni, juhatuse, parlamendi liikmed. Uute liikmete vastuvõtmine. Astus, võeti vastu erakonna liikmeks. Kas ta on koguduse liige? Perekonna, suguvõsa liikmed. Soome on ÜRO liige.
▷ Liitsõnad: asutaja|liige, au|liige, kirjavahetaja|liige, liht|liige, tegevliige.

liigeldi-loogeldi ‹adv›
loogeldes, kiira-käära. Liigeldi-loogeldi kulgev jalgrada. *.. [rebane] lippas tulistjalu liigeldi-loogeldi ees .. A. Maripuu.

liigend ‹-i 2› ‹s›
ka tehn liikumist võimaldav ühenduskoht. Liigendiga taskunuga. Liigenditega mõõdupulk. Raudrüü liigendid. Liigenditel pöörduv luuk.
▷ Liitsõnad: kardaan|liigend, universaalliigend.

liigendama ‹37›

1. (analüüsides) liikmeteks, üksikosadeks lahutama. Nähtusi mõttes liigendama. Sõnaraamatus on sõnaartikkel liigendatud tähendusteks. Ülevaatlikult, otstarbekalt liigendatud õpimaterjal. *.. tema [= lapse] maailm on alles lihtne ja liigendamata. M. Traat.
2. liigestama. Kiriku ruum on piilarite või sammastega liigendatud kesk- ja külglöövideks. Hoone seina liigendasid eendid. Sügavatest lahtedest liigendatud rannajoon. *Elukäiku liigendavate sündmuste poolest oli see küllalt üksluine aeg. Ü. Tonts.

liigendatus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
liigendatud v. liigendunud olek, osisteks lahutatus. Artikli, ettekande otstarbekas liigendatus.

liigend|buss
kaheosaline keskelt painduvalt ühendatud buss

liigend|kett [-keti]
tehn liigenditega kett

liigend|nuga
liigendiga nuga. Teeb liigendnoa lahti, paneb liigendnoa kinni.

liigend|nukk [-nuku]
marionett

liigend|pea
Liigendpeaga laualamp.

liigend|tramm
kaheosaline keskelt painduvalt ühendatud tramm

liigend|troll
liigendtrollibuss

liigend|trollibuss
kaheosaline keskelt painduvalt ühendatud trollibuss

liigenduma ‹37›
osisteks lahutuma, jagunema. Sõna liigendub häälikuiks. Maakonnad liigendusid valdadeks.

liigendus ‹-e 5› ‹s›
liigendamine; liigendumine; liigendatud olek. Eesti keele murdeline liigendus. Õpiku materjali hea liigendus. Maitseka liigendusega fassaadisein.

liigend|ühendus
tehn

liiges ‹-e 4› ‹s›
anat kahe v. enama luu omavahelist liikumist võimaldav ühendus. Luud ja liigesed. Jäsemete liigesed. Käed, jalad, sõrmed on liigestest kanged. Valud liigestes. Väänas pöidla liigesest välja.
▷ Liitsõnad: kera|liiges, lame|liiges, plokk|liiges, rübi|liiges, sadul|liiges, silinderliiges; hüppe|liiges, küünar|liiges, puusa|liiges, põlve|liiges, pöia|liiges, randme|liiges, sõrme|liiges, õlaliiges.

liigese|auk
anat süvend ühe liigestuva luu otsas, kus paikneb ning liigub teise liigestuva luu liigesepea. Nihestumisel liigesepea väljub liigeseaugust.

liigese|haigus
Luu- ja liigesehaigused.

liigese|hiir [-e]
med haiguslik moodustis liigeseõõnes

liigese|jooksva
liigesereumatism

liigese|jäikus
med liigestuvate luude kokkukasvamisest tingitud liigese liikumatus

liigese|kapsel
anat liigesekihn

liigese|kihn
anat liigestuvaid luuotsi hermeetiliselt kattev ning siduv sidekoeline moodustis

liigese|kõhr
anat liigesepea ja liigeseaugu puutepindu kattev kõhrkude

liigese|lohk
anat liigeseauk

liigese|pea
anat liigeseaugus paiknev ning liikuv liigestuva luu kumer ots

liigese|põletik
med liigese piirkonna kudede põletik, artriit. Äge, krooniline liigesepõletik.

liigese|reuma
med reumatoidne liigesepõletik

liigese|side [-me]
anat luudele ja liigesekihnule kinnituv liigest tugevdav sidekoemoodustis, ligament. Liigesesidemete venitus ehk nikastus.

liigese|tuberkuloos
med. Luu- ja liigesetuberkuloos.

liigese|valu

liigese|võie
füsiol liigese liikuvaid pindu hõõrdumise eest kaitsev võie, sünoovia

liigese|õõs
anat pilujas õõs liigestuvate luuotste vahel. Verevalum liigeseõõnde.

liigestama ‹37›
osadeks jaotama v. eraldama (eriti maastiku elementide v. pinna reljeefiga seoses). Mandrid liigestavad maailmamere ookeanideks. Lahtedest, fjordidest, poolsaartest liigestatud rannik. Ürgorud liigestavad Lõuna-Eesti maastikku. Lage liigestamata stepp. Ornamentidega liigestatud pind.

liigestatus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
liigestatud v. liigestunud olek. Rannajoone, reljeefi, maastiku liigestatus.

liigestuma ‹37›

1. osadeks jagunema v. eralduma (eriti maastiku elementide v. pinna reljeefiga seoses). Rannik on tugevasti, väga liigestunud. Ürgorgudest liigestunud maastik. Kõrs on sõlmeline, torujaiks lülideks liigestunud taimevars. *Ümarik, alles sügavamalt liigestumata mehehakatusenägu .. J. Kross.
2. liigest moodustama. Lahastamisel fikseeritakse ka murdunud luuga liigestuvad naaberluud.