[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

liha|võte
‹hrl. pl.› ülestõusmispüha(d). Jõulud ja lihavõtted olid suured pühad. Enne, pärast lihavõtteid. Lihavõtte esimene püha. Lihavõtteks värvitakse mune. Vanasti kestis maal koolitöö mardist lihavõtteni.

must ‹-a 22›

1. ‹adj› nõe, tõrva värvi; tume, tõmmu. Must värv, värvus. Must kui tõrv, süsi, nõgi, värskelt küntud muld. Must riie, mantel, ülikond, kleit, pluus, lips, barett. Mustad kingad, saapad, kindad. Mustast graniidist plaat. Värav värviti mustaks. Mustast eebenipuidust laegas. Mustas nahkköites raamat. Mustas raamis leinakuulutus. Sinkjalt must habe, mustad juuksed, kulmud, vuntsid. Ta on mustade silmadega. Mustad malendid. Must lehm, hobune. Must kingakreem. Mustade marjadega taim. Must kalamari. Taevasse tõusid mustad pilved. Magamatusest mustad rõngad ümber silmade. Lapsed päikesest lausa mustaks põlenud. Süda hakkas puperdama ja silmade ees läks, lõi mustaks. Must nagu korstnapühkija. Mustad mungad 'dominiiklased'. Must 'piima v. kooreta' kohv. Must leib 'rukkileib'. Must 'suitsuga' püssirohi. Mustad metallid 'mustmetallid'. Must kuld 'nafta'. Mustad 'tumeda lööbega' rõuged. Must surm 'katk'. Must auk astr oletatav ülikompaktne keha, mille ümbrusest nende suure gravitatsioonipotentsiaali tõttu ei pääse osakesed (ka valguskiirgus) välja. Must kast 'lennukil lennu kõiki üksikasju salvestav automaatseade'. Musta kasti meetod 'meetod objekti uurimiseks tema käitumise järgi, sisestruktuuri tundmata'. Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. || valgustuseta, seetõttu tume, pime. Must sünge sügisöö. Kuuvalguseta must öö. Ilm läks korraga mustaks. *.. ja kadus otskambri ukse musta ruutu. A. Mälk. || (hrl. maapinna kohta:) lumeta. Öeldakse, et kui on mustad jõulud, siis tulevad valged lihavõtted. Tänavu oli märtsis maa juba must. Lumi sulab – katused, lõunapoolsed nõlvakud juba mustad. || tume, tumedanahaline. Aafrikast veeti Ameerikasse musti orje. Rantšos töötas ka mitu musta perekonda. Aafrikat nimetatakse mustaks 'tumedanahaliste' mandriks. | (taime-, harvemini loomanimetustes). Sanglepp ehk must lepp. Must sõstar. Must aroonia, leeder, pappel, rõigas. Must maavits, seahernes, vägihein, kurelääts. Must pilvik, riisikas. Must pipar. Must mamba. Must meriahven, haug. Punased ja mustad sipelgad.
▷ Liitsõnad: hallikas|must, kollakas|must, pruunikas|must, punakas|must, rohekas|must, sinakas|must, sini|must, sinkjasmust; eeben|must, kaaren|must, läikiv|must, nõgi|must, pigi|must, ronk|must, samet|must, sitik|must, sügav|must, sünk|must, süsi|must, tint|must, tont|must, tõrv|must, tökat|must, öömust; lambamust.
2. ‹adj› ebapuhas. a. määrdunud, millegagi koos; pesemata, koristamata, kasimata. Su nägu, kael on must. Käed said mustaks. Ära tule mustade jalgadega, kingadega tuppa. Keha on tolmust ja higist must. Määrdunud mustad sokid, taskurätid. Kohvris oli must pesu. Sa ka otsisid kõige mustema käteräti välja! Mustad (toidu)nõud, tassid, taldrikud. Põrand on mustaks tallatud. Toad koristamata, kogu korter must ning räpane. Mustad küünealused. Vii must vesi 'solgi- v. pesuvesi' välja! *.. lapsed mustad kui sead. Pöörlevad õue peal pori sees .. M. Metsanurk. b. (kasimatu ja) puhtusest mittehooliv, puhtust mittepidav. Tuba kui seapesa – tütarlapsed ei tohi olla nii mustad. Kas see on boheemlaslik või on nad lihtsalt mustad ja kasimatud? c. määriv, määrdunuks tegev. (Söe)kaevuri töö on must ning raske. Kumb on mustem, sõnnikuvedu või rehepeks? Läks linna peenema ameti peale, et mitte musta talutööd teha. d. erilisi oskusi mittenõudev; tuim, vähese loovusega. Ehitustööline ei hakka labidamehe musta tööd tegema. Musta tööd jääb tehastes üha vähemaks. Suured üldistused pole mõeldavad eelneva musta tööta. e. kõlalt ebapuhas. *Vahel polnud lahtilaulmisel head kõlavust, isegi intonatsioon osutus mustaks .. G. Ernesaks.
▷ Liitsõnad: roppmust.
3. ‹adj› piltl sünge, morn; raske, lootusetu, rõõmutu. Kõik on pahas tujus ja mustas meeleolus. Sa teed mu meele mustaks. Peleta mustad mõtted eemale. Tulevik on must ja tume. Must lehekülg meie rahva ajaloos. See oli mu elu üks mustemaid päevi. Meeleheite mustimad hetked. Sa näed kõike liiga mustades värvides 'süngena, lootusetuna'. Must huumor 'millegi tõsise, süngega naljatlemine'. *.. ainult et viha kõiki asju laskis veelgi mustematena paista. G. Helbemäe. || (negatiivse emotsiooni erakordset tugevust rõhutavana). Must meeleheide, masendus, ahastus, lootusetus, mure, tusk. Must viha, (armu)kadedus, pettumus põletab hinge. Meel tulvil musta sappi.
4. ‹adj› piltl süüga koormatud, häbiväärne, kuritegelik; ebaseaduslik, mitteametlik. Must südametunnistus ei anna rahu. Mustad sepitsused, intriigid, plaanid, teod. Üpris musta minevikuga mees. Mõni ärikas või muidu must tüüp. Mingi mustemast mustem tegelinski. Mustad reaktsioonijõud. Ajab musta äri, hangeldab mustal turul. Mingi must tehing, kombinatsioon, mahhinatsioon. Autojuht armastas musti otsi teha. Must kassa. Tema jäi ausaks, teised pidid tema eest musta töö ära tegema. Musta börsi spekulandid. Altkäemaksud ja muud mustad asjad. Kõik käib kuidagi musti teid ja sahkermahker. Temaga oli mingi must lugu, mingisugune segane afäär. Puhas ankeet, ei mingit musta plekki. *Tead sa ka, et ta oli musta südamega mees, valelik ja varas? A. Mälk. *Parun on teda igal pool mõjuvates kohtades laimanud, ta mustaks määrinud. E. Vilde. || sündsusetu, siivutu. Sõimas, kirus, needis teda kõige mustemate sõnadega. Vannub musta kurja. Kõige mustem sõim.
5. ‹adj› piltl nõidusega, maagiaga, vaimudega, ka põrguväega seotud. Must maagia. Arvati, et nõiad, posijad on mustade jõududega ühenduses. *.. ja nõiad teevad oma musti tegusid öö varju all. F. Tuglas (tlk).
6. ‹s› see, mis v. kes on must. a. mustus. Haavale on musta sisse läinud. Vihm uhub akendelt musta maha. Jalgadega, jalanõudega kantakse musta tuppa. Sa pole temast mitte küünealuse musta võrra halvem. Hing vabanes kõigest mustast. *„Mida te tassite?” – „Näh, mis see's ikka,” ühmas voorimees, „tui must, muud ühti.” J. Kross. b. must värv v. värvus. Lagi värviti mustaga. Kindakirjas oli sinist, punast ja musta. c. must (1. täh.) riietus. Vanematele inimestele meeldib kanda musta. Matuselised olid üleni mustas. Musta riietatud mehed. d. kõnek neeger, mustanahaline (vahel ka mõne muu tumedaverelise inimese, näit. kaukaaslase kohta). Ta pole ehtne must, vaid puertoriikolane. Omal jõul läbi mustade maa. *Eurooplane on sajandid olnud mustade, kollaste ja punaste isandaks .. A. H. Tammsaare. e. must (1. täh.) loom (hrl. hobuse kohta). Peremees rakendas musta vankri ette. f. must malend v. nendega mängiv maletaja. Mustadega suurmeister võitis. Musta käik, seis. Partii lõpul jäi must ajahätta.
▷ Liitsõnad: kübara|must, trükimust; kirbu|must, koera|must, küüne|must, linnumust.

püha ‹8›
I. ‹adj›
1. hrl kirikl (Jumala kui kõigest argisest ja maisest kõrgemal seisva olendi olemisvaldkonna kohta, mis on eriliselt väärtustatav ja austatav). Püha taevane isa! Püha kolmainsus. Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. *Patused oleme me kõik tema [= Jumala] püha palge ees. A. Kalmus.
2. (Jumalaga lähedases ühenduses oleva v. vaga isiku, samuti tema meelelaadi, eluviisi kohta); ka pühakute nime koostisosa. Püha neitsi. Püha jumalaema. Püha Perekond (Neitsi Maarja koos Jeesuse ja Joosepiga, hrl. kujutava kunsti motiivina). Pühad inglid taevas. Püha isa (hrl. paavsti kohta). Pühad isad (piiskoppide, kardinalide ja teiste kõrgemate vaimulike kohta). Püha Sinod. Pühad evangelistid Matteus, Markus, Luukas ja Johannes. Püha Antonius. Püha Jüri. Püha Anna. Püha Birgitta klooster. Kedagi pühaks 'pühakuks' kuulutama. Patust pööranud pühad õed. Kes võib selle püha mehe kohta midagi halba öelda. Ta on ainuke püha inimene selle saare peal. Kirikuõpetaja on väga püha eluviisiga. *.. Hispaanias, mis on vististi kõige püham, kõige usklikum maa Euroopas. A. H. Tammsaare.
3. selline, mis on Jumalale, jumalustele, jumalateenistuseks määratud ja pühendatud v. mille vahendusel Jumal, jumalus end ilmutab ja millele seetõttu osutatakse erilist austust. a. (otseselt jumalateenistusega, kultusega seoses). Püha ristikirik. Ristimine ja laulatus on pühad talitused. Lapsuke sai pühas ristimises nimeks Elsa. Püha sakrament, ristikäik. Altar pühade säilmetega. Püha õhtusöömaaeg 'viimne söömaaeg, mida Jeesus sõi koos jüngritega'. Maailma usundite pühad raamatud (Piibel, Koraan jt.) Püha tekst. Püha Pärimus 'ristiusu kirikus suuliselt edasiantavad usulise tõe aluseks olevad õpetustekstid'. Kõlasid pühad laulud. Püha sõda 'ususõda, eriti muhameedlaste sõda nn. väärusuliste vastu'. Tegi lahkumisel püha ristimärgi. Gangese vees toimetatakse püha pesemist. Pärismaalaste, šamaanide pühad tantsud. b. (koha, hoone, eseme jne. kohta). See siin on püha paik, püha maa. Palestiinat peavad kristlased pühaks maaks. Jeruusalemm on kristlastele, Meka muhameedlastele püha linn. Püha mägi, jõgi, allikas. Püha ohvrihiis. Seda suurt kadakat, pihlakat on peetud pühaks puuks. Ta sängitati pühasse mulda. c. (jumalatele pühitsetud loomade, taimede jms. kohta). Püha ohvriloom. Muinasegiptlaste püha härg Apis. India püha lill lootos. Paljud rahvad on pääsukest pühaks pidanud. Ikooni ees põles püha tuli. d. (aja kohta). Püha jõuluõhtu. Püha öö 'jõuluöö'. Muiste peeti neljapäeva õhtut pühaks, sel ajal ei tohtinud tööd teha. *Vaikne laupäevaõhtu jõuab oma püha rahuga. Jak. Liiv.
4. eriti sügavat austust, lugupidamist vääriv, ülimalt aukartuses austatav; selline, mida ei tohi rikkuda, labastada jne. Kellegi mälestust pühaks pidama. Seadusi, lepinguid, omandussuhteid pühaks pidama. Pühaks peetud kombed, viisakusreeglid. Püha kodumaa. Isamaa püha pind. Tema abielu, abikaasa on talle püha. Sinu soov on mulle püha. Vanemate püha kohus on hoolitseda oma laste eest. Pühad ideaalid, aated. Tegin kindla ja püha otsuse suitsetamine maha jätta. Meid ootavad kõrged ja pühad ülesanded. Töö on tema jaoks midagi pühamast pühamat. Meie vanemaile oli vaevaga saadud leib püha. Talle pole miski püha. *Siin oli nende kõige püham paik. Selle kohaga olid kõige ilusamad mälestused ühendatud. M. Metsanurk. *Suverään peab olema riigi esimene teener, oma isikus püha, aga vastutav oma tegude eest.. J. Kross. || (nõrgenenud tähenduses tunnete, meeleolu kohta:) sügav, ülev, üllas. Sa solvasid mu kõige pühamaid tundeid. Meie sõprus oli püha. Mees läks püha viha täis. Ootamatu solvang täitis ta püha vihaga. „Milline argpüks!” hüüdis tüdruk täis püha põlgu. *Armastus on taeva tuluke ja on ikka püha, ükskõik, kus ta ruumi leiab. A. Saal.
5. esineb rahvapärastes ütlustes ja ehmatust, imestust, üllatust väljendavates hüüatustes. Sa püha taevas! Püha jumal, mis nüüd teha! Püha issand, püha jeesus! Sa püha arm, nüüd on kõik läbi! Issa pojuke, püha vaimuke! Sa püha ristike küll, mis sest elust sedasi saab! Püha ristivägi, ta on hulluks läinud! Oh sa püha kurat, nüüd hakkad sina ka veel peale! Sa püha müristus küll! Oh seda püha lihtsameelsust!
II. ‹s›
1. rahvapärimuslik, kultuslik v. riiklik tähtpäev, mil ei tehta tööd (ja mida kombekohaselt pühitsetakse). Riiklik, kiriklik püha. Kristlikud pühad. Vanad ristiusueelsed pühad. Pühi pidama. Surnute mälestamise püha. Lihavõtted on suured pühad. 1. mai on tööliste püha. Pühade reede, laupäev. Jõulu esimesel, teisel, keskmisel, viimasel pühal. Paar päeva enne, pärast pühi. Pühadeks sõidame koju. Pühade puhul oli lõunasöök tavalisest pidulikum. Pühade ajal käidi kirikus, mindi sugulastele külla. Pühadeks pannakse lipud välja. Nüüd tulevad pikad 'mitu päeva kestvad' pühad. Vihmase ilmaga tööd ei tehtud, mehed pidasid niisama püha 'logelesid'. Mäletan seda päeva nagu mõnda suurt püha. Häid pühi! Pühad tulevad suurelt, lähevad väikselt. Kui on pühad, siis olgu pühad! Kes kõik pühad peab, see kõik näljad näeb.
▷ Liitsõnad: jõulu|püha, kevad|püha, lihavõtte|püha, mai|püha, muna(de)|püha, neli|püha, nääri|püha, oktoobri|püha, paasa|püha, palmipuude|püha, suve|püha, suviste|püha, taevaminemis|püha, talviste|püha, ülestõusmispüha; rahu|püha, rõõmu|püha, võidupüha; jordani|püha, kabeli|püha, kalmistu|püha, lõikus|püha, surnuaia|püha, surnutepüha; kiriku|püha, kroonu|püha, rahvus|püha, riigi|püha, usupüha; kliistri|püha, külma|püha, streigi|püha, tormi|püha, tuisu|püha, vihmapüha; pähklipüha.
2. rahvapärastes ütlustes ja ehmatust, imestust, üllatust väljendavates hüüatustes. Sa pühade vägi küll! Pühade päralt, ega nad ometi siia tule? Kõigi pühade juures, kust sa nii ruttu siia said? Sa pühade vahe, kuidas ma küll ehmatasin! *Aga oh sa pühade reede küll, kuidas mu süda püksisäärest saapasse vajus.. A. Jakobson.
3. van pühapäev. *Püha peale jaani laulatatakse.. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: nädalapüha.
4. van pühak. Vandus kõigi pühade nimel, et räägib tõtt. *.. vahest aitab jumal ja abistavad pühad ning ei lasegi vaenlasi lähedale. K. A. Hindrey.

uks ‹ukse, ust, uksesse, uste, uksi, ustesse e. uksisse 35› ‹s›

1. hoone v. ruumi sisse- ja väljapääsu sulgev tarind; ka ava selle tarindi jaoks. Paneelmaja, elutoa, trepikoja, toidukaupluse, karjalauda uks. Reisivaguni, laeva uksed. Leivaahju, seinakapi uks. Puidust, metallist, klaasist uks. Kõrge, lai, suur, madal, kitsas, väike uks. Kahekordne, soojustatud, vooderdatud, tulekindel uks. Pööratav, lükatav uks. Klaasitud uksega kapp. Kahe poolega uks. Uks avaneb sissepoole, väljapoole. Tema palat on teisel korrusel, paremat kätt esimene uks. See uks on tänava poole, viib tänavale. Meie majal on kolm ust. Uuel hoonel pole veel uksi ega aknaid (ees). Majakarp sai juba uksed-aknad ette. Uks on praokil, (seliti) lahti. Pani ukse lukku, haaki, riivi. Uks on lukus, haagis, riivis. Mine tee uks lahti, ava uks. Tuul tõmbab, pange uks kinni. Ööseks lukustati kõik uksed. Tuul lõi ukse prantsatades kinni. Uks krigiseb, kägiseb, paugub. Raevuhoos kukkus ta uksi paugutama. Uks prahvatas lahti. Ust ei tohi jalaga lahti lüüa. Politsei oli sunnitud ukse maha murdma. Unustas võtme ukse ette. Keegi vist tuli, uks käis 'avanes ja sulgus'. Keegi käis uksest. Astus uksest välja, üle ukse 'üle ukseläve' õue. Hõikas midagi üle ukse, sisse tulemata. Võõras tuli uksest sisse. Kui uksest välja aetakse, roni aknast sisse. Siit uksest, selle ukse kaudu pääseb keldrisse. Paokil uksest tuli pahinal külma (sisse). Restorani uksel rippus silt „Reserveeritud”. Vangikongi uksel oli sees vaateauk. Uksele koputati. Keegi tagus ukse pihta. Mees tuli uksele, ukse peale 'ukselävele'. Seisab uksel, ukse peal 'ukselävel'. Laps käis ukselt, ukse pealt 'ukselävelt' vaatamas, kas külalisi on juba näha. Pidin tund aega arsti ukse taga ootama. Kodunt lahkudes pandi luud ukse taha. Kära oli ukse taha, läbi ukse kuulda. Buss sõidab otse meie ukse alt läbi. Laps jättis sõrmed ukse 'ukse ja piida' vahele. Ema tuli ukse vahele 'ukseavasse'. Vaatas ukse vahelt sisse, välja. *Noormehed tahtsid küll ukse nina eest kinni lüüa, aga vanamees sai jala vahele. A. Valton.
▷ Liitsõnad: ahju|uks, aida|uks, auto|uks, baari|uks, bussi|uks, kabiini|uks, kajuti|uks, kambri|uks, kapi|uks, keldri|uks, kerise|uks, klassi|uks, kohtu|uks, koja|uks, korteri|uks, kuuri|uks, köögi|uks, küüni|uks, lauda|uks, lifti|uks, maja|uks, palati|uks, pliidi|uks, poe|uks, puuri|uks, pööningu|uks, rõdu|uks, talli|uks, tare|uks, telgi|uks, toa|uks, trammi|uks, trolli|uks, tõlla|uks, vaguniuks; koduuks; alt|uks, ees|uks, kõrval|uks, külg|uks, külje|uks, otse|uks, paraad|uks, pea|uks, puhastus|uks, pära|uks, sala|uks, sise|uks, taga(nt)|uks, tahma|uks, turva|uks, vahe|uks, välisuks; klaas|uks, laud|uks, metall|uks, plekk|uks, puu-|uks, raud|uks, tamme|uks, teras|uks, vineeruks; kilp|uks, klapp|uks, lõõts|uks, lükand|uks, mantel|uks, peegel|uks, pendel|uks, pool|uks, pöörd|uks, sang|uks, sile|uks, tahvel|uks, tiib|uks, topeltuks; petikuks.
2. (piltlikes väljendites). Kohtuprotsess toimub kinniste uste taga 'ainult asjaosaliste juuresolekul'. Teatris korraldati lahtiste uste päev 'tutvustuspäev'. Lahtiste uste poliitika (vabakaubandust soosiva poliitika kohta). Oma artikliga on ta murdnud lahtisest uksest sisse 'tõestanud juba teadaolevat'. Meie linnas avas uksed 'alustas tegevust' uus tervisekeskus. Toorainepuudus sundis ettevõtteid oma uksi sulgema 'tegevust lõpetama'. Naistele avanesid ülikooli uksed 'naised pääsesid ülikooli' alles 1918. a. Hea tulemus tähendas, et nüüd on uks meistrivõistlustele avatud. Jäi ülikooli ukse taha 'ei saanud sisse'. Firma on idaturul jala ukse vahele saanud. Peab ennast nii kõvaks meheks, kes lööb vallavalitsuse ukse jalaga lahti. Õpetaja avas meile ukse maailmakirjandusse. Juhuslikult paotus uks naise sisemaailma suletud ruumi. Häda, lähenev sügis, uus ajastu koputab uksele. Lihavõtted olid ukse ette jõudmas 'peagi saabumas'. Tal seisab ukse ees 'on väga lähedal' tähtis juubel. *Nagu hinnalist talismani kandis ta [= pagulane] kaasas varandust [= kodumulda], mille väärtust oskab hinnata ainult see, kelle selja taga on kinni kodumaa uksed. I. Jaks.

võte ‹võtte 18› ‹s›

1. võtmine; võtmisel kujunenud seong v. (kinnihoidmis)seisund (näit. maadluses, tantsimisel jm.). Treener õpetab haardeid, heiteid ja teisi võtteid. Sportlane kasutas vale võtet. Klassikalise maadluse võtetes ei tohi kasutada jalgade abi. Maadleja püüdis vastast võttesse haarata. Väänas vastase käed osava võttega selja peale. Ta ei tea sedagi, millise võttega tantsitakse polkat. Kergitab alati hoogsa võttega kübarat. *.. laskis [kass] oma hambad veidi lõdvemale, aga teise võttega surus nad samas sügavamale ussi kaela. R. Roht.
▷ Liitsõnad: džuudo|võte, kaitse|võte, maadlus|võte, nupu|võte, sambo|võte, vale|võte, valu|võte, vastuvõte; randme|võte, sulg|võte, süld|võte, tantsuvõte.
2. (toimimis)viis; moodus, meetod. Tark, lihtne, vana, uudne võte. Esimeses tunnis omandas kitarriõpilane ainult ühe lihtsa võtte. Tehnilised, strateegilised, metoodilised, stilistilised, kunstilised võtted. Lubatud, ebaseaduslikud võtted. Rahvameditsiini, teadusliku uurimise võtted. Agrotehniliste võtete kompleks. Rakendati, kasutati õigeid võtteid. *.. öösel leiutati ja harrastati igasuguseid võtteid enda soojendamiseks: maadeldi, tantsiti, joosti ümber laua. A. Paas. || riugas, kavalus, trikk, nipp. Kaval, osav, labane võte. See võte ei lähe sul läbi. Taskuvarga vigurid ja võtted. Kasutas vanapoisi püüdmiseks igasuguseid võtteid. Teist korda sama võttega enam haneks ei püüa. Püüab petta kergesti läbinähtavate võtetega. *Kõigi Viljandi advokaatide võtted ja nõksud olid talle tuttavad. J. Semper.
▷ Liitsõnad: elustamis|võte, enesekaitse|võte, esmaabi|võte, hooldus|võte, hüpnoosi|võte, juhtimis|võte, julgestus|võte, jõu|võte, karastus|võte, kasvatus|võte, kaunistus|võte, kompositsiooni|võte, kujundus|võte, kujutus|võte, kunsti|võte, lahendus|võte, massaaži|võte, masseerimis|võte, piinamis|võte, punumis|võte, päästmis|võte, püüdmis|võte, püügi|võte, ravi|võte, reklaami|võte, stiili|võte, tõrje|võte, töö|võte, vormivõte; püssivõte; loogikavõtted.
3. foto, röntgenogramm v. helisalvestus; üksikvõte filmiosana; ‹hrl. pl.› filmimine. Meisterlikud võtted kuulsast baleriinist. Veealuste võtete kaamera. Komisjon nõudis kopsudest uut võtet. Huvitavad võtted lindude häältest. Kombineeritud võtted. Filmigrupp sõitis võtetele. Näitlejad olid valitud ja võtted võisid alata.
▷ Liitsõnad: aeg|võte, allvee|võte, amatöör|võte, dokumentaal|võte, grupi|võte, hetk|võte, loodus|võte, lähi|võte, moment|võte, originaal|võte, portree|võte, stereo|võte, trikk|võte, rapiid|võte, ülesvõte; filmi|võte, massi|võte, paviljoni|võte, proovi|võte, sise|võte, välisvõtted.
4. ‹liitsõna järelosana› esineb mõnedes liitsõnades
▷ Liitsõnad: eest|võte, ette|võte, kokku|võte, sisse|võte, väljavõte; lihavõtted.