[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

levima ‹37›

1. (mingist kesk- v. lähtepunktist eri suundades) lai(em)ale alale v. kaugemale siirduma, laiali v. edasi kanduma; (üha) laiemalt teatavaks v. tuntuks saama. Valguskiired levivad sirgjooneliselt. Kahjutuli levis ka naabermajadele. Gripp levib piisknakkusena, piisknakkuse teel inimeselt inimesele. Vanamehe säärikutest levis tökati lehka. Üle näo levis rahulolev naeratus. Mõnus roidumus hakkas levima kogu kehas. Teade, kuuldus, uudis levis suust suhu, külast teise, kulutulena. Uued ideed levisid kiiresti rahva seas, üle maa. Laialt on levinud arvamus, et .. Pääsuke on levinud kogu Euroopas. *Ketruslaulud on väga levinud, neid tunti üle-eestiliselt .. Ü. Tedre.
2. (laiale alale) ulatuma, (laia ala) enda alla haarama, hõlmama; laiuma. Ümberringi levib ääretu taiga, stepp, kõrb. Troopilised vihmametsad levivad kahel pool ekvaatorit. Noored kurdmäestikud levivad maakeral vöönditena. *Paremal käel levis küla kesaväli, pahemal .. kahvatult haljendav rukkioras. E. Vilde.