[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

lauk1 ‹laugu 21› ‹s›
bot iseloomulikult lõhnava jämeda risoomi v. sibulaga ning ruljate v. renjate rootsuta lehtedega taim (Allium). Meie köögivili sibul kuulub laukude hulka.
▷ Liitsõnad: karu|lauk, küüs|lauk, mets|lauk, muru|lauk, porru|lauk, rohulauk.

lauk2 ‹laugu 21›

1. ‹s› looma otsmikult ninale kulgev (lai) valge vööt. Lauguga hobune, lehm, kutsikas. Hobusel on lauk otsa ees. || kõnek lauguga hobune vm. loom. Paneb laugu vankri ette.
2. ‹adj› lauku omav, lauguga. Lauk hobune. Laugud härjad.
3. ‹s› juukselahk. Lauk keskel, vasakul, paremal pool. Tõmbas juustesse kammi otsaga sirge laugu. Kas mu lauk on otse? Lauk on kõver nagu täi teerada. Lauku kammitud, soetud, aetud juuksed. *Juuksed olid tal hallikad, laugus ja pehmelt pea ligi. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: otselauk.
4. ‹s› hrv laik; triip. *Ja tuhmuvad ja murenevad [ohvrikivi] ümmargused augud, / .. ja õõnsusi jo täitvad hallituste laugud .. V. Ridala. || etn triipude rühm kangal, eriti kootud vaibal. Laukude ja tausta vahekord vaibas.

lauk3 ‹laugu 21› ‹s›
zool roostikes pesitsev varesesuurune must valge laubaga lind, üldkeeles ka vesikana (Fulica atra)